Enamasti räägib inimene, mida temale on tehtud. Varjud, valusööstud, hüljatus ja alandused on mingil moel olnud teekaaslaseks paljudele. Nende lugude ärakuulamisest on saanud tasuline psühholoogi teenus.
Inimest, kes juurdleks, mis see on, mida tema teistele teeb, pole mina kohanud. Kollektiivsemast olemisviisist oleme kaasa toonud harjumuse varjuda meie-mõiste taha ehk leida kaasvastutajad. Üksildaste indiviidide ajastul pakub võimalus mõelda end «meieks» ka leevendust ja lohutust. Suhtemustrid on ühiskondlik-kultuurilist ehk meie-päritolu, tulnud aegade jooksul kootud sotsiaalse elu kangast. Valiku teeb inimene.