N, 8.12.2022

Tarmo Pikner: Merkelile teadmiseks, et Lukašenka pole mingi härra

Tarmo Pikner
, kolumnist
Tarmo Pikner: Merkelile teadmiseks, et Lukašenka pole mingi härra
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 12
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka räägib Minskis migrandikriisist.
Valgevene president Aljaksandr Lukašenka räägib Minskis migrandikriisist. Foto: Belta
  • Lukašenka on hübriidsõda korraldav kurjategija
  • On aeg tunnistada Leedu Baltikumi liidriks
  • Poola on ainuke suurriik, kellele saame loota

Nadi on kuulata välisminister Eva-Maria Liimetsa ja peaminister Kaja Kallase vastuseid küsimusele, miks ja mida Merkel rääkis telefonitsi diktaator Lukašenkaga? Vastuseks kuuleme vaid, et Merkeli büroo teavitas telefonikõnest ning et ametist lahkuv kantsler nimetas Lukašenkat härraks. Piinlik, sest isegi see napp vastus pole õige, kirjutab kolumnist Tarmo Pikner. 

Lukašenka ei ole mingi härra, kui ta saadab turistiviisaga riiki tulnud külastajad sõjaväelaste saatel Leedu ja Poola piirirajatisi lõhkuma, varustades neid vastavate seadmetega ning kutsudes turiste üles nüpeldama Poola piirivalvureid kivide, kaigaste ja nugadega. Härra nii ei käitu ja sama barbaarset tegevust Valgevene võimude poolt nägi kogu maailm juba sealsete valimiste aegu.

Seega Lukašenka on hübriidsõda korraldav kurjategija, kes tuleks kuulutada rahvusvaheliselt tagaotsitavaks ja peaks vastust andma Haagi tribunali ees. Seda ei julgeta aga öelda (peale Marko Mihkelsoni), sest kogu Euroopa Liit pole selles samal meelel. Aga siis, kui proua Merkel hakkab Poola piiri küsimust arutama (Valge)Venega ja seda üle Poola enda ning salastatult – kus on siis Euroopa ühtsuse nõue? Kõlab trafaretselt, aga ometi kurjakuulutavalt. Niisiis unustage Saksamaa, nemad ajavad oma rida ükskõik millal ja ükskõik kellega. Unustada muidugi ei saa, aga loota, et me saame sakslastele omi seisukohti selgeks teha, on naivism. Ja Lukašenka vilistab sanktsioonidele, sest tal on juba varblane katusel ja küllap püüab ka Putin oma tuvi pihku.

Oleks aeg tunnistada Leedu Baltikumi liidriks ja tihendada riikidevahelist koostööd Vilniusega. Aga meil hakatakse jällegi arendama mõttetut Eesti-Läti raportit.

Jõudes ELi liikmesriikide väljaütlemisteni, siis on hea näide Leedu, kes seisab sirgeselgselt oma huvide eest ja ei karda esitada Brüsselist erinevaid seisukohti. Selles on suuri teeneid nende presidendil Nausedal ja välisminister Landsbergisel. Kas meil oleks isegi teoreetiliselt mõeldav tekitada diskussioon Taiwani saatkonna avamisest? Nalja teete! Meie välisministeerium Islandi väljakul on reaalsest elust sama kaugel nagu Island Eestist. Ei tule sealt selgeid sõnumeid ega sõltumatule riigile omaseid iseseisvaid algatusi.

Oleks aeg tunnistada Leedu Baltikumi liidriks ja tihendada riikidevahelist koostööd Vilniusega. Aga meil hakatakse jällegi arendama mõttetut Eesti-Läti raportit. Ragnar Kond tuleks saata selle asemel Leetu kajastama sealset riigikorraldust. Mis me ikka lätlasi iga päev tänitame ja loeme nende koroonasurnuid (sest meil on neid vist vähem). Läti on ammu lukku keeratud ja lukuvõti kadunud. Eesti kolm vapilõvi magavad aga IT-tiigri kaisus mõnusat talveund.

Veelgi parem, kui kolm Balti riiki võtaksid punti ka Poola, kes on ainuke riik Euroopas, kellele saame loota. Mistõttu on tervitatav, et president Karis külastas suurriik Poolat. Võime ju igal hommikupalvusel lugeda, et meil on NATO artikkel 5 ja ELi inimõigused, kuid lisaks on vaja midagi nähtavat ja käegakatsutavat. Kas ei tuleks hakata välja töötama mingit Balti pakti. Nagu elu näitab, teeme juba neljapoolset koostööd politsei ja kaitsevägede kaudu. Miks siis mitte teha midagi püsivamat piiri- ja kaitsevaldkonnas.

Märksõnad
Tagasi üles