KESKKOND ⟩ Keskkonnasäästust on kujunenud osade inimeste eluviis

Eestis pühenduti septembrikuisel neljandal üleilmsel maailmakoristuspäeval väikeprügile ehk suitsukonidele ja pisiplastile. FOTO: Liis Treimann

Glasgow’ kliimakonverentsi alusdokumentidesse kaevudes üllatas mind tõik, et süsinikuneutraalse maailma poole liikumise tegevuskava ei eelda inimeste tarbimisharjumuste olulist muutust ega ammugi mitte turumajanduse süsteemseid reforme, vaid paneb põhjendamatult suured lootused tehnoloogia arengule, näiteks süsiniku sekvestreerimisele (CCS). Ometi peaks ka «väikese inimese» valikud 7,75 miljardi kordses võimenduses kliimat ja maailma käekäiku oluliselt mõjutama.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui koostasin nimestikku inimestest, keda vestlusringi kutsuda, märkasin korraga, et ühe jutiga olin spontaanselt paberile pannud kaheksa naise nime. Valisin välja kolm. Sootasakaalu korrigeerimisel võtsin sisse ka «kvoodimehe». Lähtusin inimeste aktiivsusest sotsiaalmeedias, aga küsiksin, kas selline valik peegeldab ka kuidagi asjade tegelikku seisu. Kas on ehk nii, et mehed paugutavad suurematel foorumitel ja püüavad suuri asju käima lükata, naised aga jälgivad hoolikamalt seda, et nende sõnad ja teod käiksid ka igapäevaelus paremini kokku?

Grete Arro: Minu meelest ei ole naistel ja meestel selles suhtes küll mingit kognitiivset erinevust. Need on üldinimlikud teemad, mis pole sooga seotud. Aga selline mulje võib muidugi jääda. Kuna kasvukeskkond kujundab naisi ja mehi erinevaks, võib juhtuda, et mingid teemad saavad rohkem naiste kui meeste tähelepanu.

22.11.2021 24.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto