N, 8.12.2022

ÜLEVAADE ⟩ Mürk teetassis: Aleksandr Litvinenko surmast möödub 15 aastat

Margus Parts
, toimetaja
Mürk teetassis: Aleksandr Litvinenko surmast möödub 15 aastat
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Dmitri Vrubeli ja Viktoria Timofejeva maal Aleksandr Litvinenkost haiglavoodis. 
Dmitri Vrubeli ja Viktoria Timofejeva maal Aleksandr Litvinenkost haiglavoodis. Foto: NATALIA KOLESNIKOVA/AFP/Scanpix
  • Aleksandr Litvinenko mürgitamisest möödub 15 aastat
  • Kahtlusalused on endiselt vabaduses, üks valiti hiljem riigiduumasse
  • Endised KGB agendid korraldasid missiooni käpardlikult
  • Paljuski meenutab see Sergei Skripali mürgitamist 2018. aastal

Endine Venemaa Föderatsiooni julgeolekuagent Aleksandr Litvinenko sattus õhukesele jääle pärast Venemaalt põgenemist 2000. aastal. Ta oli süüdistanud Föderaalset Julgeolekuteenistust (FSB) plaanis tappa oligarh Boriss Berezovski ja avaldas hiljem kaasautorina raamatu, milles väitis, et FSB oli 1999. aastal Venemaad vapustanud kortermajade pommirünnakute taga.

Peale selle tegutses ta Briti luure MI6 heaks, andes neile infot Venemaa organiseeritud kuritegevuse kohta Euroopas. Nädal pärast surma 2006. aasta 23. novembril oleks Litvinenko pidanud esinema Hispaania kohtus tunnistajana Vene maffia tegevusest Hispaanias. Need sidemed ulatusid aga Venemaa võimuladvikuni.

Saatuslik kohtumine

Ühendkuningriigis president Vladimir Putini valitsuse kriitikuna jätkanud Litvinenko lõunatas 2006. aasta 1. novembril Itaalia julgeolekueksperdi Mario Scaramellaga, kellega rääkis Itaalia poliitiku Romano Prodi väidetavatest sidemetest KGBga.

Scaramellal oli omakorda infot ajakirjanik Anna Politkovskaja tapmise kohta. Mehed vahetasid teavet ja Litvinenko sai oma valdusse dokumendid, mis puudutasid Politkovskaja saatust.

Seejärel kohtus Litvinenko hotelli baaris ärijuttudeks kahe Vene julgeolekuteenistuja ja ettevõtja, Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtuniga. Föderaalse julgeolekuteenistuse ohvitser Lugovoi töötas muuhulgas ihukaitsjana endise Venemaa peaministri Jegor Gaidari heaks, kes langes samuti väidetavalt 2006. aastal mürgirünnaku ohvriks. Kovtun oli ärimees ja endine KGB agent.

Aleksander Litvinenko 2004. aasta 14. septembril. 
Aleksander Litvinenko 2004. aasta 14. septembril. Foto: Martin Hayhow/AFP/Scanpix

Õhtupoolikul hakkas Litvinenko tervislik seisund järsult halvenema, teda vaevasid kõhulahtisus ja oksendamine. Ühel hetkel ei suutnud ta enam kõrvalise abita kõndida, seega palus ta abikaasal kiirabi kutsuda.

Litvinenko seisund halvenes üha, haiglas kukkusid tal välja juuksed ja ta lamas pikkade perioodide vältel teadvusetuna haigevoodis. Arstid aga ei suutnud haigestumise põhjust kindlaks teha.

Aleksandr Litvinenkole oli selge, et tema mürgitamise taga on Vladimir Putini käsi.

22. novembril, päev enne Litvinenko surma teatati tema raviarstidele, et Londoni ülikooli haiglas võetud proovidest on leitud radioaktiivse poloonium-210 jälgi. Litvinenkole oli selge, et tema mürgitamise taga on Vladimir Putini käsi; surivoodil tehtud ülesvõtte juures kiilast ja närvatanud mehest seisis teade: «Ma tahan, et maailm näeks, mida sa minuga tegid.»

Hiljem selgus, et mürk oli pandud Litvinenko teetassi. Briti ja USA valitsusametnike sõnul ei ole teada ühtegi varasemat juhtumit, kus poloonium-210 oleks mürgina kasutatud, ja tõenäoliselt oli tegu esimese korraga, kui seda kellegi kehast avastati, kirjutab Guardian.

Londoni Milleniumi hotelli jõudis radioaktiivne aine Uuralites asuva tuumareaktori ja salajase FSB labori kaudu, kus see muudeti kaasaskantavaks relvaks. The Timesi andmetel maksab inimese tapmiseks vajalik polooniumi kogus kümme miljonit dollarit, Litvinenko kehast leiti seda kümme korda suuremas koguses.

15 aastat hiljem, tänavu septembris teatas Euroopa Inimõiguste Kohus, et Litvinenko mõrva panid toime Lugovoi ja Kovtun ning seda otseselt Vene võimude käsul. 2016. aastal jõudis Ühendkuningriigis algatatud uurimine järeldusele, et tõenäoliselt kiitis Litvinenko tapmise heaks Putin isiklikult.

Käpardlik missioon

Lugovoi ja Kovtun ei olnud aga kõige oskuslikumad mõrvarid. Nende esimene katse Litvinenkot tappa ebaõnnestus. Nad olid kutsunud mõni nädal varem Litvinenko Grosvenor Streetile ärikohtumisele, kus tilgutasid polooniumit tema joogiklaasi. Litvinenko aga ei puutunudki jooki.

1. novembril jäid mõlemad mehed korduvalt Londonis Milleniumi hotelli turvakaamera salvestisele, käies närviliselt edasi-tagasi fuajee, registratuuri ja tualeti vahet. Hiljem avastati tualeti ühes boksis hämmastavalt kõrge radiatsiooni tase. Samamoodi leiti radiatsiooni üle terve baari, kus Litvinenko mõrvaritega teejoomiseks kohtus – seda olid täis nõudepesumasin, põrand, pudelid ja toolid.

Juhtum meenutab oma hoolimatuses teise endise Vene agendi Sergei Skripali ja tema tütre Julia tapmise katset, kus Vene sõjaväeluure (GRU) polkovnikutest mõrvarid viskasid närvimürki Novitšok sisaldava pudeli Salisburys prügikasti, mille tagajärjel haigestus veel mitu kõrvalseisjat, üks naine suri.

Eriti käpardlik oli viis, kuidas Kovtun end peaaegu ise üles andis. Nimelt oli ta läinud pärast mürgi valamist Litvinenko teekannu tagasi oma hotellituppa ja valanud ülejäänud polooniumi kraanikausist alla. Uurijad avastasid Kovtuni hotellitoa valamusüsteemist ladestuse äärmiselt kõrge radioaktiivsustasemega, mis sai pärineda ainult polooniumist.

9. novembril avastati radiatsiooni jälgi ka Kovtuni Hamburgi korterist, järgmisel päeval tuvastati selle allikaks poloonium-210. Briti politsei teatel leiti polooniumi jälgi ka lennukist, millega Kovtun Moskvasse naasis. Hiljem toimetati ta ise Moskvas radiatsioonimürgitusega haiglasse.

Järgnenud juurdluses ei olnud Lugovoi ja Kovtuni jälgi ajada kuigi keeruline. Moskvas antud intervjuudes väitis Kovtun korduvalt, et on süütu, kuid ei suutnud selgitada, kuidas sattus poloonium tema vannitoa kraanikaussi.

Sellegipoolest on mõlemad mehed karistusest pääsenud. 2017. aastal kanti Kovtun Magnitski akti nimekirja, kuid süüdimõistvat otsust ei ole tema suhtes langetatud. Venemaa ei ole aga senini rahuldanud Ühendkuningriigi esitatud nõuet Lugovoi välja anda. Aasta pärast Litvinenko tapmist valiti ta Venemaa riigiduumasse.

Litvinenko elu vormiti ooperiks

Austraalia tenor Adrian Dwyer Litvinenkot mängimas.
Austraalia tenor Adrian Dwyer Litvinenkot mängimas. Foto: Richard Lewisohn/AFP/Scanpix

Covid-19 piirangute tõttu aasta otsa edasi lükatud Briti helilooja Anthony Boltoni ooper «Aleksander Litvinenko elu ja surm» jõudis lõpuks juulis ​Surrey Grange Parki ooperimaja lavalaudadel esmaettekandeni. Huvi selle vastu oli suur ja saal välja müüdud.

Saalisolijad võisid muuhulgas näha Tšetšeenia mässulisi relvadega läbi publiku jalutamas, millega taaslavastati 2002. aastal toimunud Moskva Dubrovka teatri piiramine. Lisaks võis kuulda viiteid Vene heliloojatele, nagu Rahmaninov, Šostakovitš ja Tšaikovski, aga ka Punaarmee marssi, Tšetšeenia hümni ja Moskva jalgpallifännide skandeerimist.

Ebahariliku lavastuse kirjutamise mõte tuli 71-aastasel heliloojal Litvinenko biograafiat lugedes. «Ta elas umbes 25 päeva nii, et samal ajal tema keha lagunes. Mind liigutas see väga,» märkis Bolton AFP-le. «Siis tabas mind inspiratsioon, et seda on võimalik teha ooperiks.»

Lavastuses võis näha Litvinenkot lamamas haiglavoodis, juuksed radiatsioonimürgituse tõttu välja kukkunud. Endise julgeolekuohvitseri ja dissidendi lese Marina Litvinenko sõnul põhineb ooper täielikult tema ja Alex Goldfarbi kahasse kirjutatud biograafial.

«See on väga emotsionaalne, sest ma ei näe mitte ainult oma lugu, ma kuulen ka muusikat. Kõik see kokku tekitab väga tugeva tunde,» lausus Litvinenko lesk AFP-le.

«See tekitab minu jaoks õigluse tunde,» lisas ta, öeldes, et ooperis nimetatakse nimepidi mõrva toime pannud isikuid. Muuhulgas on ooperis ka Vladimir Putinit esindav tegelane, kuigi teda on nimetatud ainult «KGB juhiks».

Mõrva üks kahest peamisest kahtlusalusest Andrei Lugovoi märkis, et ei kavatse ilmselt ooperit kogupikkuses ära vaadata.

«Fakt, et see poliitiline näitemäng, mille taga on Briti salateenistus, on viimaks muudetud teatraalseks ooperiks, ütleb palju,» märkis ta AFP-le. «Ma kindlasti ei kaota und selle tõttu, et Briti lavastaja näeb mind ooperi kurikaelana.»

Litvinenko lugu on juba varem inspireerinud näidendit «Väga kallis mürk». Selle autor Lucy Prebble võttis ainest ajakirjanik Luke Hardingi Litvinenko käsitlusest.

Bolton loodab, et tema ooper täidab funktsiooni Litvinenko lugu edasi anda. «Ma olen andnud tema eluloole kestvust juurde,» lausus ta.

Venemaa ja NSVLi mürgirünnakud

  • 1957: KGB kasutab radioaktiivset talliumi luhtunud tapmiskatses Nõukogude ülejooksiku Nikolai Hohlovi vastu antikommunistlikul konverentsil Saksamaal.

    Georgi Markov. 

    Dimitar Deinov/AP Photo/Scanpix

  • 1978: BBC World Service’i Bulgaaria ajakirjanik Georgi Markov sureb Londonis pärast torget ritsiiniga varustatud vihmavarjuotsaga.
  • 2002 aprill: Vene salateenistused kasutavad mürki Tšetšeenia sõjapealiku Ibn al-Khattabi tapmiseks. Mees suri viis minutit pärast seda, kui oli avanud kirja, mille arvas pärinevat oma emalt.
  • 2003 juuni: Vene ajakirjanik ja duumasaadik Juri Štšekotšihhin sureb mõni päev pärast kokkupuutumist tuvastamata mürgiga, ta tegeles kõrgetasemelisi julgeolekuametnikke puudutava korruptsiooniskandaali uurimisega.

    Anna Politkovskaja. 

    JENS SCHLUETER/AFP/SCANPIX

  • 2004 september: Vene ajakirjanik Anna Politkovskaja haigestub raskelt pärast klaasi vee joomist lennul Rostovisse Doni ääres. Ajakirjanik tegeles Beslani koolitragöödia uurimisega. 2006. aastal lastakse ta Moskvas maha.
  • 2004 september: Ukraina toonane opositsioonijuht Viktor Juštšenko toimetatakse kõhuvaluga haiglasse, peagi tekivad tema näole paised ja villid. Briti, Austria, Hollandi ja Saksamaa laborite uuringud kinnitavad, et ta mürgitati dioksiinidega.
  • 2004 september: Vene ärimees Roman Tsepov sureb raskesse radiatsioonimürgitusse, mille põhjustas tuvastamata aine.
  • 2006: endine Vene spioon Aleksandr Litvinenko sureb Londonis kolm nädalat pärast mürgitamist radioaktiivse ainega poloonium-210, mida sokutati tema tee sisse.

    Vladimir Kara-Murza. 

    ALEXANDER NEMENOV/AFP/Scanpix

  • 2015 ja 2017: Vene demokraatiameelset aktivisti Vladimir Kara-Murzat tabab kaks korda siseelundite järsk seiskumine, mille järel mees langeb koomasse. Prantsuse labor leidis Kara-Murza organismist kõrge raskmetallide kontsentratsiooni, kuid ei suutnud arvatavat mürki kindlaks teha.
  • 2018 märts: endine Vene luuraja Sergei Skripal ja tema tütar Julia mürgitatakse närvimürgiga Novitšok. Mitu kõrvalseisjat satub haiglasse, üks naine sureb. Mürgitajatena tuvastatakse GRU polkovnikud.

    Pjotr Verzilov. 

    REINHARD KRAUSE/REUTERS/Scanpix

  • 2018 september: Kremli-kriitiline aktivist Pjotr Verzilov toimetatakse raskes seisundis haiglasse. Saksamaa arstide sõnul Verzilov tõenäoliselt mürgitati.
  • 2019 juuli: Vene opositsionäär Aleksei Navalnõi toimetatakse Moskvas tundmatu tõvega haiglasse. Navalnõi kahtlustab mürgitamist, arstide väitel oli tegu akuutse allergilise reaktsiooniga.
  • 2020 august: Navalnõi mürgitati lennul Tomskist Moskvasse. Opostitsionäär toimetati Saksamaale ravile, kus võetud proovid näitasid närvimürgi Novitšok jälgi.
Allikad: RFE/RL, Graphic News
Märksõnad
Tagasi üles