Püüdsime Brechti Brechtist välja võtta – ja see on meie õigus

Berliner Ensemble’i Kolmekrossiooperis on Väitsa-Mäki rollis Nico Holonics. FOTO: Joerg Brueggemann/Ostkreuz

Adam Benzwi, «Kolmekrossiooperi» (KKO) muusikajuht räägib Postimehele Berliini sügisese teatrihooaja hittlavastuse sünnist, selgitades, kuidas kaks küll Berliinis pikalt elanud ja töötanud, ent ikkagi välismaalast – tema, ameeriklane, ja ooperilavastaja Barrie Kosky, austraallane – saksa klassikale uue hingamise andsid, ja miks on KKO ooper tegelikult lavastajaile paras pähkel, mille lavale toomine alati ei õnnestu.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Paljud arvustajad Berliinis, ja ka rahvusvaheliselt, on lavastust kiites kirjutanud, et vaja oli kahte välismaalast – lavastaja Koskyt ja Teid, et see saksa teatri klassika uuesti nii värskena püünele tuua. Mida te siis teistmoodi, uutmoodi tegite?

Arvan, et paljud lavastajad teevad vea kasutades KKO juures Brechti enda teatriteooriaid, mis ta, nagu teame, kirjutas hilisemas elus, aastaid pärast KKO valmimist. Loomulikult on KKOs sotsiaalkriitikat, seepärast ongi seda nimetatud farss-operetiks. Viga on seda tehes kasutada Brechti hilisemat õpetamisstiili.

23.11.2021 25.11.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto