Vahur Kollom: demokraatia kõverpeeglis

Vahur Kollom FOTO: Sille Annuk

Tartu linnavolikogus komisjonide liikmete jaotuse määramine tekitas opositsioonis nõutust, sest esindatus on ebaproportsionaalne võrreldes valimistulemusega. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ehk KOKS ütleb, et komisjoni koosseisu kujundamisel arvestatakse erakondade ja valimisliitude esindajate osakaalu volikogus. Mõneti on see seadusesäte aga liiga ebamäärane. Teema ise pole uus.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Õiguskantsler Ülle Madise tõi 18. detsembril 2017 riigikogu liikmete arupärimisele vastates esile, et seaduse eelnõu algses sõnastuses oli opositsiooni kaitseklausel kategooriline: «Valituks osutunud erakonna või valimisliidu nimekirja esindatus komisjonides peab olema proportsionaalne nende esindatusega volikogus.» Menetluse käigus riigikogus aga muudeti sõnastust ja lõpptulemus on kohalikes volikogudes tihti arusaamatuste allikas.

16. mail 2007 ütles õiguskantsler Allar Jõks vastuses riigikogu liikmele Andres Herkelile järgmist: «Nende pädevuste teostamisel peab volikogu arvestama KOKS § 47 lg 1 lauses 3 toodud iga volikogu liikme õigusega. Sealjuures tuleb järgida demokraatia printsiipi kui põhiseaduse aluspõhimõtet, mis näeb antud juhul ette kõigi volikogus esindatud poliitiliste jõudude proportsionaalse ja tasakaalustatud esindatuse volikogu komisjonides. Just volikogu komisjonid on volikogu tööorganid, mille kaudu toimub volikogu päevakorraküsimuste ja volikogu määruste ning otsuste sisuline ettevalmistamine ja arutamine ning seeläbi suuresti kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamine. Demokraatia printsiip nõuab neisse protsessidesse kõigi volikogu liikmete ning sealhulgas volikogu opositsiooni esindajate kaasatust.»

08.12.2021 09.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto