T, 27.09.2022

AK ⟩ Viguriga kaardid: saksakeelne Eesti

Taavi Pae
, Tartu Ülikooli Eesti geograafia kaasprofessor
Viguriga kaardid: saksakeelne Eesti
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Gruss aus Dorpat: Meltsiveski vaade, Kivisild. Tartu, 1905-1915. , TM F 845:12.
Gruss aus Dorpat: Meltsiveski vaade, Kivisild. Tartu, 1905-1915. , TM F 845:12. Foto: Tartu Linnaajaloo Muuseumid / Tartu Linnamuuseum

Ajalooliselt on suuremal osal Eesti alast olnud kasutusel kakskeelsed kohanimed. Baltisakslased valitseva seisusena kasutasid saksakeelseid nimekujusid ja eestlastel olid igapäevakäibes omakeelsed kohanimed. Tänaseks on saksakeelsed kohanimed ajalukku vajunud. Eelkõige peavad neid teadma Eesti ajaloost huvitatud, sest saksakeelses ajalookirjutuses, sh ka ajaloolistel kaartidel, on kasutuses vaid saksakeelsed nimevormid. Siiski kohtame ajaloolisi nimekujusid ka tänapäeval, näiteks turundustegevuses. Eriti populaarne on valida ajalooline saksakeelne nimekuju hotellidele (nt Wesenbergh, Dorpat, Arensburg).

Toponüümidele tüüpiliselt jääb saksakeelsete kohanimede tähendustaust sageli hämaraks. Selge on vaid see, et need peavad olema nooremad kui eestikeelsed vasted. On ka juhtumeid, kus saksakeelne kohanimi pärineb ilmselgelt eesti keelest, samal ajal kui eestikeelne nimekuju tuleneb saksa keelest. Nii näiteks on kohanime Esna saksakeelne variant eestipärane Orrissaar. Esna nimi aga tuleneb kunagistest mõisaomanikest Essenitest. Mõisaomanike nimedest pärineb kümneid Eesti kohanimesid (nt Stackelberg > Taagepera; Maydell > Maidla; Wrangell > Prangli; Knorring > Norra jm). Tinglikult võib öelda, et igal Eesti mõisal ja suuremal asustusüksusel on kaks nimevarianti. Siinsele kaardile oleme koondanud vaid väikese valiku tuntumatest saksakeelsetest kohanimedest. Loodetavasti on kaart hea saksakeelsete kohanimede teejuhis Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles