Keegi ei pääse! Koroonapiirangud vajutavad pitseri ka laste suhtlemisoskustele

Pedagoogid on seisukohal, et rohkem kui selle pärast, kas laps ikka oskab kooli minnes lugeda-kirjutada, peaksid vanemad muret tundma, kas laps on ikka omandanud suhtlemisoskused, kas ta suudab kollektiivis toime tulla. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Kui koroonaviirusest tingitud tagasilöökidest õpilaste teadmistele ja suhtlemisharjumustele on juba üsna palju räägitud, siis vähem teatakse, et viimased poolteist aastat on mõjutanud ka lasteaialapsi – ja sugugi mitte õiges suunas.

Milline on Covid-19 pikaajalisem mõju, ei oska praegu keegi öelda. Ent kahtlemata on koolide ja lasteaedade sulgemisega või siis soovitusega lapsi pigem kodus hoida kõvasti pihta saanud see vanuserühm, kellest kunagi peab saama meie vananeva ühiskonna pensionifond.

Lasteaiast saavad mudilased kaasa oskused, millega edukalt kooliteed alustada, ja siinkohal ei käi jutt niivõrd lugemisest ja kirjutamisest, kuivõrd sotsiaalsusest. Lasteaias omandavad lapsed üheskoos paljud edaspidises elus vajalikud oskused, millest ilmajäämine annab kooliteed alustades tuntava tagasilöögi.