R, 9.12.2022

TALIVUTI AEG ⟩ Roosnupp ja Conte lumistest tingimustest: see pole jalgpall

Ville Arike
, reporter
Roosnupp ja Conte lumistest tingimustest: see pole jalgpall
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Nõnda mängiti pühapäeval Narvas. Ründab Levadia mees Zakaria Beglarišvili (paremal), kaitseb Bi Sehi Elysee Irie.
Nõnda mängiti pühapäeval Narvas. Ründab Levadia mees Zakaria Beglarišvili (paremal), kaitseb Bi Sehi Elysee Irie. Foto: FCI Levadia/Katariina Peetson

Talv on saabunud – ootamatult, nagu alati – ning koos sellega muutuvad oluliselt ka jalgpalli mängimise tingimused. Jutuks tulid lumi ja talvised olud nii Eestis kui ka Inglismaal. Taas võib esitada küsimuse: miks peab Eestis novembri lõpus ja detsembris mängima?

Kes vaatas nädalavahetusel Narvast Transi ja Levadia mängult tehtud ülekannet, nägi ilusat lumist väljakut ja jalgpalli mängida püüdvaid mehi. Asjaosalised polnud lõpuvile järel ülemäära vaimustuses.

Mark Oliver Roosnupp
Mark Oliver Roosnupp Foto: Pilt videost

Levadia mängumehele Mark Oliver Roosnupule esitati portaali Soccernet.ee otseülekandes konkreetne küsimus: mis tunne on? «Väga külm. See ei ole ju jalgpalli mängimine tegelikult. Ilma ei saa kontrollida, detsembri algus vaikselt. Muidugi ei saa sellise väljaku peal mängida ideaalset jalgpalli. Aga 2:0 võit, kolm punkti käes ja kaks viimast mängu ootavad,» vastas poolkaitsja.

Transi kaitsja Martin Käos lisas: «Ma ei tea, miks peame detsembris mängima, kui suvel ilusate ilmadega teeme pausi ja hooaeg venib detsembrini. Ma ei tea, miks otsustatakse sellise kalendri üle. Mängida oli raske, libised igal pool ja ega see kerge ole, aga andsime endast parima.»

Lumel ei saa lõbusat jalgpalli mängida

Roosnupu ja Käose leeriga ühines absoluutne tipptreener. Nimelt mängiti Inglismaal küll ka lumistes tingimustes, ent kohtumine Burnley ja Tottenhami vahel lükati edasi. See otsus võeti vastu 50 minutit enne mängu algust.

Niisugune pilt avanes nädalavahetusel Inglismaa meistriliiga klubi Burnley kodustaadionil.
Niisugune pilt avanes nädalavahetusel Inglismaa meistriliiga klubi Burnley kodustaadionil. Foto: Craig Brough/Reuters/Scanpix

Väljakukohtunik Peter Bankes selgitas BBC-le: «Väljakul töötati nii kõvasti, kui jõuti, kuid kümme minutit hiljem oli plats jälle lund täis.»

Antonio Conte
Antonio Conte Foto: Craig Brough/Reuters/Scanpix

Tottenhami peatreener Antonio Conte tõdes: «Kerge pettumus on, sest olime mänguks valmis, samas leian, et Premier League tegi õige otsuse, mis säästab nii mängijaid kui ka fänne. Neis tingimustes pole see jalgpall. Tahan, et mäng oleks lõbus. Ses olukorras on see aga võimatu, lisaks oleks see mängijatele tõeliselt riskantne.»

Samas Manchesteris suudeti lumega ikkagi mängida ning kohaliku City peatreeneri Pep Guardiola sõnul olid väljakumeistrid tolle päeva tegijad. Inglismaa puhul on asi klaar – seal lubab kliima mängida valdavalt aasta ringi ning tugev lumesadu on harv nähtus. Aga nagu Käos küsis – miks peab hooaeg nii pikaks venima Eestis, kuhu Golfi hoovuse mõju ulatub palju vähem?

Eva Nõmme
Eva Nõmme Foto: EJL

Postimehele vahendas jalgpalliliidu vastuse avalike ja koostöösuhete osakonna juhataja Eva Nõmme: «Jalgpallihooaja kulgemine novembri lõpuni ja detsembri esimeste päevadeni pole erakordne. Eurosarjade alagrupiturniirid vältavad üle Euroopa 9. detsembrini. FC Flora ja näiteks ka Soome klubi HJK pidasid oma viimase kodumängu alagrupis 25. novembril ning edasipääsu korral mängivad nad play-off’i veebruari keskel, sealhulgas kodus.

Norra kõrgliiga lõpeb tänavu 12. detsembril, seejuures toimub viimases voorus mäng polaarjoonetaguses Tromsøs. Rootsi kõrgliiga viimane voor toimub 4. detsembril, seejuures on kavas mäng Stockholmist umbes 600 km põhja pool asuvas Östersundis, kus äsja avati laskesuusatamise maailmakarikasarja hooaeg.

Seega ei erine meie hooaja lõpp lähinaabrite omast ja on korrelatsioonis eurosarja alagrupiturniiriga. Tingimustest rääkides töötab Sportland Arenal altsoojendus. Nädalavahetusel platsil käinud mängijad, kellega meie inimesed pärast mängu rääkisid, olid väljaku osas positiivsed ja ütlesid, et ei olnud libe, vaid oli pigem selline tunne, nagu sajaks vihma.»

EJL: kalender lähtub hõivatuimast klubist

Aga siiski – miks ei võiks suvel rohkem mängida? Pilk kalendrile ütleb, et Käosel on õigus: juunis ei pidanud Trans mitte ühtegi (!) mängu, juulis pidas meistriliigas kolm ning karikasarja eelringides madalamate liigade võistkondade vastu kaks (neist ühes sai loobumisvõidu). Maist septembrini ehk viie parima jalgpalliilmaga kuu jooksul pidas Trans meistrisarja 32 mängust 17.

Jalgpalliliit märkis vastuseks, et paraku tuleb kalender üles ehitada hõivatuimast klubist lähtuvalt. Lisaks oli kevadel koroonapaus ning ka hiljem lükkus selle tõttu mänge edasi, samuti ei peeta Eestis meistriliiga kohtumisi päevadel, mil toimuvad suurturniiride mängud (juunis-juulis oli EM-finaalturniir). Tagatipuks on «suur süüdlane» FC Flora, kes jõudis eurosarjas alagrupiturniirile ja on rahvusvahelisel areenil pidanud juba üle kümne mängu.

Tallinna FC Flora on oma eurohooajaga pakkunud siinsetele vutisõpradele küll palju emotsioone, kuid mängugraafiku seisukohast on tegemist karuteenega. 
Tallinna FC Flora on oma eurohooajaga pakkunud siinsetele vutisõpradele küll palju emotsioone, kuid mängugraafiku seisukohast on tegemist karuteenega. Foto: Konstantin Sednev

Kui vaadata otsa FC Flora Eesti koondisse kuuluvate jalgpallurite mängukalendrile, siis on sisuliselt võimatu suvesse midagi lisada. Juunis oli parematel floralastel koos Eesti koondise omadega seitse mängu, nii juuli kui ka august tõid ainult klubirindel kuus mängu. Ent seal oli oma roll ühiselt kokku lepitud klauslil, et ükski klubi ei pea kahe euromängu vahel kodust heitlust, et saadaks keskenduda edukale esinemisele eurosarjas. Flora pidas juulis-augustis kaheksal nädalal järjest mänge kokku neljas Meistrite, Euroopa ja Konverentsiliiga kvalifikatsiooniringis. Iga ringi vahele pikiti üks koduliiga mäng.

Septembris, oktoobris ja novembris lisandus seitse koondise- ja viis Konverentsiliiga alagrupiturniiri mängu. Aprilli algusest saati on Floral olnud 45 (ja tuleb veel neli: kaks meistriliigas Levadiaga, üks eurosarjas Gentiga ning üks koduses karikasarjas oma klubi U19 võistkonnaga), lisaks koondisel kümme mängu. Tegelikkuses kõik Flora koondislased mõistagi kõigis 55 mängus ei osalenud, aga tervikuna võttes teeb see kaheksakuise perioodi jooksul keskmiselt ligi seitse mängu kuus.

Pohlak lausus aasta tagasi prohvetlikud sõnad

Ka mullu lõppes hooaeg alles detsembris, siis küll koroonaviirusest tingitud pikema pausi tõttu. Soccernet.ee küsiski eelmise aasta lõpus jalgpalliliidu presidendilt Aivar Pohlakult, kas see muutub standardiks.

Aivar Pohlak
Aivar Pohlak Foto: Eero Vabamägi

Ning Pohlaku vastus oli prohvetlik: «Ma ei saa nii jõuliselt seda väljendada, sest muidu riputatakse mulle igasuguseid silte külge, aga võib-olla saan läheneda selle nurga alt, et meie ambitsioon on jõuda lõpuks Euroopa klubiturniiri alagrupifaasi. Selle kontseptsiooni edu on paratamatult detsembrikuine jalgpall, sest Euroopa jalgpallihooaeg lihtsalt töötab selliselt. Kuna järgmisel aastal tekib Konverentsiliiga, siis, jällegi, ma ei taha kõlada liiga optimistlikult, on eesmärk, vähemalt Eesti meistril, aga miks mitte ka teisel, igal aastal sellele turniirile jõudmine. Kui oleme edukad, siis meie hooaeg hakkab ulatuma detsembrini.»

Tõsi, järgmise aastaga tekib «probleem», sest MM algab Kataris 21. novembril ning selleks ajaks plaanitakse ka Eesti liiga mängud lõpetada. Näis, mis juhtub, kui mõni Eesti klubi suudaks end taas murda eurosarja alagrupiturniirile.

Tammeka mängija: Kalevi kunstmurul põrkab pall hullemini kui kossusaalis

Nädalavahetusel ei andnud kõneainet ainult lumi. Meistriliiga üleminekumängus tegid Tallinna Kalev ja Tartu Tammeka väravateta viigi ning külaline kirus olusid.

«Eesti ju. Kõik ju teavad, mis seis on. Eks peame sellega harjuma. 36 mängu tahame mängida – nagu professionaalid –, aga selleks tingimusi pole loodud. Isegi poolt väljakut ei näe mängides. See ei ole normaalne,» ütles tartlane Sander Kapper Soccernet.ee ülekandes.

Mänguhoos on Sander Kapper (vasakul).
Mänguhoos on Sander Kapper (vasakul). Foto: Margus Ansu

«Kui sul ei vaju putsakorgid väljaku sisse, siis ei saagi palli normaalselt sööta ja lüüa. Patrick Genro Veelma pääses mitu korda vasaku jalaga tsenderdama, aga kui pall põrkab hullemini kui kossusaalis, siis mis sa teed?» jätkas ta.

Joel Lindpere 
Joel Lindpere Foto: Tairo Lutter

Kalevi spordidirektor Joel Lindpere lausus vastuseks: «Loodan, et Sander Kapper vaatas pühapäeval, kuidas Levadia mängis Narvas miljoni euro ja meistrikulla peale. Väljak oli lume all, mehed ronisid üle lumehunniku väljakule. Kalevis sai mängitud enam-vähem normaalsetes tingimustes. Lund väljakul polnud, küll oli tol päeval tihe lumesadu Tartus.»

Lindpere meenutas, kuidas ise aastatel 2007–2009 Norra põhjaosas Tromsøs leiba teenis. «Terve detsembri oli lumi maas, mängisime viie aasta vanusel kunstmurul. Klubis oli ka Norra koondislasi, keegi ei kurtnud, võitsime pronksmedali. Eesti mängijad võiksid tingimuste üle kurtmise asemel mõelda, kuidas end kehtestada ja välismaale mängima pääseda,» rääkis Lindpere otsekoheselt.

Märksõnad
Tagasi üles