Ehitussektor kannatab endiselt materjali- ja tööjõupuuduse käes

Klaus Treimann. FOTO: Bonava

Eesti eelmise kvartali majanduskasvu veduriks olnud ehitussektor kannatab endiselt materjalide ja tööjõupuuduse ning hinnatõusu käes.

Ehitusmaterjalide puudusest on räägitud terve aasta ning see on pärssinud ehitust ja arendusi. Bonava Eesti ehitusvaldkonna juhi Klaus Treimanni sõnul on küll paljude ehitusmaterjalide kättesaadavus taastunud ja hinnakasv mõnevõrra stabiliseerunud, kuid materjalide defitsiit ei ole kindlasti veel möödas.

Näiteks kui kevadel ja suveperioodil toimus terase kiire hinnatõus, siis praeguseks on hinnad stabiliseerunud ja osa tootegruppide puhul ka odavnenud. Viimast mõjutab osaliselt ehitussektori sesoonsusest tulenev materjalivajadus. Endiselt suur nõudlus püsib raudbetoontoodetele, mille puhul tuleb tellimusi planeerida vōimalikult vara, ja ühtlasi on tajutav hinnasurve soojustusmaterjalide ja avatäidete sektoris. Arvestada tuleb ka sellega, et hindade kasvutrendi mõjutab otseselt energia- ja kütusehindade tõus, rääkis Treimann.

Ka Oma Ehitaja nõukogu esimehe Tiit Kuuli sõnul ei ole materjalipuudus möödas, aga ettevõtjad on olnud sunnitud uute olude, pikemate tarneaegade ja ebakindla graafikuga kohanema.

Teine suur probleem on sektori jaoks olnud tööjõud, mida on endiselt vähe.

«Tööd on rohkem kui tegijaid,» kinnitas Treimann. Seda pole leevendanud ka asjaolu, et paljud spetsialistid, kes varem töötasid välismaal, on pöördunud tagasi kodumaale.

«Nōudlus heade spetsialistide järele on endiselt suur ja see ei puuduta vaid kutsespetsiifiliste ehitustöödega seotud ametikohti, vaid on aktuaalne ka insenertehniliste ametialade ja ehitussektori juhtimise tasandil, nagu näiteks projekteerijad, objektijuhid ja projektijuhid,» ütles Treimann.

Kuuli sõnul saab tarneahelate korrastumisel majanduse arengule suurimaks takistuseks oskustöötajate krooniline puudujääk. «Praegu leevendatakse seda lühiajaliste välistöötajatega, aga see skeem vajab kindlasti püsivamat vormi,» sõnas ta.

Ehitussektor on kasvanud peamiselt tänu elukondliku kinnisvara arendusmahtude kasvule. Treimanni hinnangul aitab sellele kaasa eelkōige kõrgel tasemel püsinud nõudlus ja eluasemelaenude kättesaadavus.

Kuuli sõnul oli eelmise aasta võrdlusbaas madal ja seetõttu tundub kasv tänavu suur. Elamuehituse osakaal kogumahus on varasemast ilmselt palju suurem, tõdes ka tema.

Kui kaua see kasv jätkub, ei julge kumbki ennustada. «Majanduskasvu mõjutavad erinevad komponendid, kuid elukondliku kinnisvara valdkonnas on praeguste näitajate põhjal alust optimismiks, et nõudlus püsib lähemal ajal jätkuvalt aktiivsena,» märkis Treimann.

Luminori peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul saab erakordselt kiire majanduskasv olla paraku vaid ajutine, mistõttu toovad järgnevad kvartalid Eestis mõõdukama kasvutempo.

01.12.2021 03.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto