Kardemon võimendab teiste toidukomponentide maitset

Kardemoni, jõululõhnalist vürtsi, müüakse nii kuivatatud kuprana kui ka jahvatatud seemnetena. FOTO: Shutterstock

Idamaade vürtside populaarsuse esikolmikusse kuulub musta pipra ja ingveri kõrval kardemon, väga vana taim, iga küpsetaja tuttav. Safrani ja vanilli järel on see aga ka kolmas kalleim vürts, mis pärineb tugeva roomava juurika ja maapinna lähedal asuva õisikuga vanast India kultuurtaimest.

Euroopasse tõid selle Aleksander Suure sõdurid ja väidetavalt kasvas taim ka Babüloonia kuninga aedades. Ent Eestiski on seda toataimena kasvatatud.

Kõrges hinnas armurohi

Antiikajal oli kardemon peamiselt lõhnaõli koostisosa. Ent seda said endale lubada vaid jõukad inimesed, sest selle hind oli väga kõrge. Legend kõneleb, et Marcus Antoniusesse armunud Kleopatra põletas enne kohtumist mehega kardemoni, et meelitada sellest välja erakordne parfüüm.

Vanade egiptlaste elus oli kardemon nii kõrges hinnas, et seemned kehtisid maksevahendina raha asemel.

Keskajal peeti seda aga armurohuks. Näiteks tilgutati kardemoniõli sensuaalsust suurendavatesse kreemidesse ja võeti appi impotentsuse korral.

Võimendab ja vürtsitab

Kardemoni, jõululõhnalist vürtsi, müüakse nii kuivatatud kuprana kui ka jahvatatud seemnetena. Kel õnnestub hankida kupraid, see peaks need õrnalt purustama ja noppima seemned välja. Kui neid kuival pannil röstida, muutub maitse veelgi mõnusamaks. Kuna kupar seemneid kaitseb ja nende lõhna säilitab, kaotavad paljastatud seemed ruttu oma head omadused, mistõttu soovitatakse jahvatatud kardemon kärmelt ära tarvitada.

Eriti hästi sobib kardemon idamaiste roogade koostisesse ja mõistagi nõuavad seda paljud küpsetised, aga ka riisi- ja karritoidud. Samuti armastatakse kardemoni lisada kuumadele jookidele: kohvile, teele, hõõgveinile, glögile.

Skandinaavlaste jõuluglögi ilma kardemonita ei kujutata ettegi, ent see kuulub ka nende pastaroogadesse ja lihapallidesse. Eriti agarad kardemoni tarvitajad on rootslased, nende köögis käib see nii õuna- ja kõrvitsakoogi, leiva, hamburgerite kui ka lihatoitude sisse.

Kardemoni võlu seisneb põhiliselt selles, et ta aitab võimendada roa teiste komponentide maitset ja täiendab seda vürtsikusega.

Maailmakuulus suuvärskendaja

Tuntud on nõuanne juua pärast iga söögikorda kardemoniteed, see välistab gaaside tekke ja aitab kaasa seedimisele. See on ka hiinlaste traditsiooniline jook, mida on peetud koguni nende pika ea saladuseks.

Õhtune klaasike kardemoniga keedetud piima peaks tooma magusa une.

Ent kardemoni on peetud ka tõhusaks neerude ja kuseteedega seotud häirete ravijaks, see taastavat neerude elujõu. Kardemonikeedus aitavat ka naistehädade vastu. Lõhnaterapeudid on kardemoni kasutanud hingamisteede vaevuste peletamiseks.

Kardemoniõlile omistatakse antibakteriaalset toimet ja huvitav on seegi, et kui piparmünt ja kaneel on hingeõhu värskendajana laialt tuntud, siis kardemoni on samal eesmärgil kasutatud juba sajandeid, sest see hävitavat suus elutsevad bakterid. Tuntud närimiskummitootja Wrigley on kardemoni võtnud appi Eclipse Breeze’i nime kandvas nätsus.

Indias on tuntud kohv gahwa, mida võiks nimetada peokohviks, sest on erilise külalislahkuse sümbol. Gahwa sisaldab tublisti kardemoni, ja kui teile peaks kunagi gahwa’t pakutama, tuleks teada, et juua seda vähem kui kolm tassi on häbematu.

KOMMENTAAR

Pille Petersoo. FOTO: Erakogu

Pille Petersoo

Nami-Nami portaali perenaine

Mina ei kujuta ette elu kardemonita. Kardemon on kohustuslik vürts kõikide pärmitainasaiakeste sees, sünnipäevakringlites ja keeksides. Ilma kardemonita ei ole ühelgi küpsetisel sellist õiget põhjamaist hõngu juures. Nii on kardemon Nami-Nami kuulsates kaneelirullides, kevadpühalauda ehtiva aprikoosi-kohupiimakoogi sees, südasuvises sõstrakoogis ja hilissuvistes mustikakokteilides. Kui õunakook ei saa läbi kaneelita, siis rabarberikook ei saa läbi kardemonita.

Ent kardemon sobib mujalegi, näiteks veiselihahautisse, indiapärastesse linnuliharoogadesse, pilaffi ja läätsetoitu.

Valged piparkoogid ehk kardemoniküpsised

•       125 g toasooja võid

•       85 g suhkrut (u 1 dl)

•       1 muna

•       0,5 dl 35% rõõska koort

•       150 g nisujahu

•       100 g kartulitärklist

•       2 tl vanillisuhkrut

•       1 tl jahvatatud kardemoni

•       0,5 tl küpsetuspulbrit

Maitselt nagu piparkoogid ikka, ainult valged.

Vahusta toasoe või suhkruga, lisa vahustades muna. Sega kuivained omavahel ja lisa vaheldumisi vahukoorega muna-võisegule. Sega ühtlaseks sitkeks tainaks ja pane umbes kolmeks tunniks külmkappi tahenema.

Rulli tainas jaokaupa kergelt jahusele lauale. Lõika piparkoogivormidega kujukesteks ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile.

Küpseta 200kraadises ahjus 6–8 minutit. Küpsised peaksid jääma üsna heledad. Jahuta ja kaunista soovi korral suhkruglasuuriga.

01.12.2021 03.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto