JUHTKIRI ⟩ Augeiase muinsustallid

  • Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie lahkub ametist
  • Muinsuskaitseametil oli kavas suur muinsuskaitseobjektide inventuur
  • Inventuurist on vähe kasu kui raha muinsuskaitseobjektide hooldamiseks ei ole
Päeva karikatuur 02.12.2021 FOTO: Urmas Nemvalts Joonistab

Eestis on tuhandeid muinsuskaitse all olevaid mälestisi. Küsitlused on näidanud, et rahvas hindab kultuuripärandit ja tahab, et see oleks korras ja nauditav. Paraku on seda soovi raske täita.

Tänase lehe uudisteküljel kajastame muinsuskaitseameti peadirektori Siim Raie ootamatu töölt lahkumise tagamaid ja põhjusi. Päris detailideni ei soovi asjaosalised sellel teemal rääkida, kuid Raie sõnul ei olnud lahkumine tema plaan. Kolleegid peavad teda pädevaks ja heaks juhiks, kultuuriminister Tiit Terik tema töös puudusi ei näe.

Mõningast selgust toob kultuuriministeeriumi asekantsleri Tarvi Sitsi hinnang, et neil oli Raiega erimeelsusi muinsuskaitseameti ees seisvate eesmärkide saavutamise ja selleks vajalike ressursside asjus. Raie hinnangul seisab muinsuskaitseametil ees suur muinsuskaitseobjektide inventuur, mis peaks üle vaatama kõik kaitse alla võetud objektid ning hindama, kas kõik ikka väärib kaitset ja säilitamist.

Inventuuri teema kerkis üsna teravalt juba eelmise aasta kevadel, kui muinsuskaitseamet tegi ettekirjutuse RMK-le Hiiumaal Tahkunas asuva 52 militaarajaloolise objekti hooldamiseks. Üldse on RMK valduses üle tuhande muinsuskaitselise objekti, mida RMK on hooldanud väga valikuliselt, alates suurejoonelisest renoveerimisest (näiteks Sagadi mõis peakorteriks) kuni täieliku minnalaskmiseni.

Keegi peab Eesti muinsuskaitse Augeiase tallid puhtaks rookima ja uue muinsuskaitseseaduse ellu rakendama. Riikliku ükskõiksuse tingimuses on sellist Heraklest raske leida.

3

Tüli hooldamise üle kiskus toona üsna teravaks, nii et keskkonnaministeerium lubas isegi muinsuskaitsealused objektid välja kruntida ja kultuuriministeeriumile üle anda. Esitati ka tingimus, et muinsuskaitseamet peab üle inspekteerima kõik kaitsealused objektid, panema need remondi ja hooldusvajaduse järgi pingeritta ja andma hinnangu iga objekti hooldusmaksumusele.

Isegi kui muinsuskaitseobjektide audit on vajalik ülevaate saamiseks ja tegevuste planeerimiseks, on tegemist mahuka tööga, mis nõuab muinsuskaitseametile juurde niihästi inimesi kui ka raha.

Samas jättis valitsus kevadel riigieelarve strateegiast 2022–2025 välja keskkonnaministeeriumi ettepaneku eraldada 6,9 miljonit eurot kultuurimälestiste hooldamiseks. Ehk siis kaudne märguanne, et inventuurile nagunii praktilist tagajärge ei tule, sest raha mälestiste hooldamiseks eraldatud ei ole. RKM sai voli hooldada mälestisi omal äranägemisel ja talle sobivas mahus.

Vastuolu sõnades välja öeldud väärtuste ja tegudega väljendatud väärtuste vahel on riigi tegutsemises näha pikemalt kui vaid selle valitsuse puhul. Muinsused teatavasti kõhtu ei täida. Need on rohkem sellised rahvuse kirjud sabasuled, mis näitavad elujõudu ja tervist. Pole siis ime, et raha jagamisel leitakse ikka midagi muud hädalisemat. Eks väljenda seda ka muinsuskaitseameti peadirektori palk, mis on riigiametite juhtide omast üks väiksemaid.

Kõigi nende tegurite kuhjumisel pole ime, kui juht ei suuda ootustele vastata ja peab kõrvale astuma. Riigi jaoks pole see muidugi lahendus. Keegi peab Eesti muinsuskaitse Augeiase tallid puhtaks rookima ja uue muinsuskaitseseaduse ellu rakendama. Riikliku ükskõiksuse tingimuses on sellist Heraklest raske leida.

01.12.2021 03.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto