JUHTKIRI ⟩ Jätke meelde: LZTFL1!

  • Tartu Ülikooli uuringust selgus koroonariski suurendav geen
  • Küllap paljud inimesed sooviksid teada oma koroonariski kohta
  • Juba praegu võiks käima lükata personaalmeditsiini arenduse
Päeva karikatuur FOTO: Urmas Nemvalts

Üks koroona süngeid tahke on see, et mõnikord murrab ta ka noori inimesi, kellel pole rasket haigestumist seletavat ülekaalulisust või kroonilisi haigusi. Nende puhul võib põhjuseks olla koroonale iseäranis vastuvõtlik geenivariant.

Tänase lehe uudiskülgedel on ülevaade teadusuuringutest, mis on avastanud seoseid inimese pärilikkusaine ja koroonaga nakatumise vahel. Selliseid uuringuid on tehtud juba mitmel pool maailmas ja ka Tartu Ülikoolis. Uuringu tulemustest võib olla otsest kasu, kui suudetakse välja arendada personaalmeditsiini õiguslikud ja tehnilised alused.

Muidugi ohustab koroona tõsiselt just eakaid, ülekaalulisi ja krooniliste haigustega inimesi, kelle jaoks need tegurid ületavad geneetilise riski. Samas oleks geeniriski teadmisest kasu noortele, kelle jaoks koroona kulgeb üldiselt kergelt, aga kui neil on geenivariant LZTFL1 või mõni teine kümnest koroonariskiga seostatud geenivariandist, võivad nad põdeda raskekujuliselt.

Praeguseks on üle 200 000 Eesti elaniku andnud geenivaramule oma andmed ja nende jaoks võiks nende teadustulemuste valguses olla käes hetk, mil geenikaardi põhjal saaks hinnata, kas on põhjust koroonaga nakatumist iseäranis hoolikalt vältida.

Arvestada tuleb muidugi sellega, et tegu on esialgsete uuringutulemustega, mida pole jõutud valideerida. Samas elab kogu maailm praegu pandeemiaolukorras, kus tuleb kiiresti toimida. See on ka põhjus, miks koroonavaktsiinid lubati kasutusele tavapärast katsetusperioodi täielikult läbimata ja kiirustada tuleks ka koroona geneetiliste riskide hindamisega personaalmeditsiinis.

Lõpuni valideerimata geneetiliste riskitegurite teadmisest tulenevad võimalikud ohud ei ole arvatavasti suured, halvemal juhul kannatab vaimne tervis kõrgendatud ohuteadmisega elamisest. Küllap suur osa inimesi eelistaks sellele vaatamata teada oma võimalikku geeniriski.

Arvestades, et koroona puhul on tegu kõrgendatud rahvaterviseriskiga, oleks praegu kohane aeg kiirendada tööd COVID-19 geneetilisi riske hindava personaalmeditsiini rakenduse loomiseks.

Selle aasta lõpuks peaks meil Euroopa Liidu rahaga valmima esimesed personaalmeditsiini arendused, mis aitavad tuvastada rinnavähi ning südame- ja veresoonkonna haiguste riske. Kuid koroonariski hindamiseks sellist konsultatsiooni teadaolevalt praegu saada ei ole võimalik.

Iseenesest võiks ju inimene oma andmed geenivaramust välja küsida. Kuid siis tuleks leida ka keegi, kes neid suudaks tõlgendada. Sellist süsteemi veel ei ole, aga selle järele on otsene ja tungiv vajadus.

Personaalmeditsiini taristu välja arendamine võtab aega ja samal ajal valideeritakse andmed ka koroonariskiga seotud geenide kohta. Arvestades, et koroona puhul on tegu kõrgendatud rahvaterviseriskiga, oleks juba praegu kohane aeg kiirendada tööd vastava personaalmeditsiini rakenduse loomiseks. Ehk oleks võimalik selle süsteemi välja arendamiseks kasutada Euroopa Liidu erakorralisi koroonafonde?

Muidugi ei ole 20 protsenti veel selline osakaal rahvastikust, mis võimaldaks geneetiliste koroonariskide hindamisest suurt efekti rahvatervisele tervikuna. Samas need, kes julgesid hakata geenidoonoriks, saaksid iseenda koroonatundlikkusest juba parema ülevaate. Ja küllap suurendaks koroona geeniriskide hindamise võimalus ka uute geenidoonorite lisandumist.

02.12.2021 04.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto