Koroonageenid saadavad intensiivravisse viis korda tõenäolisemalt

56-aastane Andres Verro veetis pärast koroonat haiglas pool aastat ja lahkus sealt lõpuks uute kopsudega. Koroona tekitas muidu tervel mehel nii ulatusliku kopsukahjustuse, et arstid ütlesid, et Andres jääb ilma siirdamiseta voodihaigeks ja teda võib edaspidi tappa iga nohu. Pole teada, kas Verro kannab riskigeeni.  FOTO: Sander Ilvest

Teadlased otsivad rasket koroonat põhjustavaid geene, ent praegu veel kaaluvad vanus ja kaasuvad haigused päriliku riski üles.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Mullu kevadel märgati Suurbritannias, et Aafrika, Bangladeshi ja Pakistani juurtega elanikud põdesid koroonat raskelt valgenahalistest sagedamini ning ka surid tõenäolisemalt. Viirusepuhangu teise laine ajal vähenes mustanahaliste tõenäosus koroonat raskelt põdeda, ent endiselt haigestusid raskemalt Lõuna-Aasia päritolu inimesed. Oxfordi ülikooli teadlased võtsid asja uurida ja avaldasid töö tulemused novembris teadusajakirjas Nature Genetics.

«Huvitav oli Oxfordi uuringu juures see, et Covidi rasket vormi seostati taas kindla geenivariandiga LZTFL1,» ütles Tartu Ülikooli farmakogenoomika professor Lili Milani.

Napilt enne seda ilmuda jõudnud teine uuring seostas sama geeni haiguse ränga kuluga just nooremate seas.

«Kaks uuringut koos näitavad, et alla 60-aastastel tervetel ei pruugi koroona alati kergelt kulgeda. Ka Eestis on haiglasse sattunud noori, isegi mõned lapsed on vajanud intensiivravi,» selgitas ta.

02.12.2021 04.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto