Metsanduse arengukava: metsatööstus peab järele andma

Keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli uuringu järgi säilib puiduvaru, kui raiemaht püsib aastas keskmiselt 10,1 miljoni tihumeetri juures. FOTO: Mihkel Maripuu

Eesti metsanduse arengukava 2021–2030 (MAK2030) juhtkogu jõudis kolmapäeval, pärast pooleaastast arutamist otsusele, milline raiemaht nimetada Eesti jaoks kestlikuks. Avalikkuse teavitamisega läheb aega järgmise kolmapäevani. Sisuliselt on arvud aga arvatavad Euroopa Komisjoni kliimapaketiga seoses tehtud uuringust.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

«Murdsime pead, kuidas leida keskteed majanduse ja elustiku kaitse vahel,» selgitas metsanduse arengukava juhtkogu kõneisik, Eesti Maaülikooli metsapatoloogia professor Rein Drenkhan, miks otsustamine nii kaua aega võttis.

Drenkhan ei soostunud välja pakutavat raiemahtu veel välja ütlema, kuid viitas: «Kümne aasta perspektiivis peaks raiemaht olema keskmiselt ühtlase kasutuse piirides.»

Euroopa Komisjoni kliimapaketiga «Eesmärk 55» seoses tehtud keskkonnaagentuuri ja Eesti Maaülikooli uuringu (LULUCF analüüs) järgi säilib puiduvaru, kui raiemaht püsib aastas keskmiselt 10,1 miljoni tihumeetri juures (metsa ühtlase kasutuse stsenaarium).

03.12.2021 06.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto