Liisi Haljasorg: demokraatiatrenn noortevolikogus

Liisi Haljasorg FOTO: Erakogu

Demokraatia tervise hoidmiseks on vaja, et tulevased otsustajad väärtustaksid rahvavõimu ning oskaksid seda elus hoida. Selle tõttu õpetatakse demokraatia toimimist ühiskonnaõpetuse tundides ning praktiseeritakse seda demokraatiatrennides.

Demokraatiatrenn sellise pealkirja all on seni vaid osa arvamusfestivali programmist, seal harjutatakse mitmesuguseid oskusi: eneseväljendust, erimeelsuste mõistmist, kompromisside leidmist, teiste isikute kaasamist, empaatiavõime arendamist. Need on demokraatlikus maailmas toimetamiseks vajalikud oskused. Kuid arvamusfestival on vaid kord aastas, aga demokraatia toimib puhkepäevadeta.

Kohalikel valimistel saab valida vähemalt 16-aastane elanik, riigikogu valimistel vähemalt 18-aastane kodanik. Kuidas siis nii, et demokraatlikus riigis nooremad justkui ei saagi osaleda demokraatlikus elukorralduses?

Loodan, et see ei tule üllatusena, kuid mõnedki noored on kohalikus poliitikas aktiivsed ka enne valimisõiguse saamist, just noortevolikogude, õpilasesinduste, aktiivgruppide ning muude noorteühenduste kaudu. Need noored on tihti ka palju tugevamad kohaliku elu mõjutajad, kui mõnigi täiskasvanu, sest need ühendused teevad tööd iga kuu.

Kerkib küsimus, miks pakuvad kohalikul tasandil tegutsevad noorteaktiivid ja osaluskogud enamikule noortele vähe huvi.

Leian, et seetõttu on iseseisvatel ning demokraatlikult loodud noorteorganisatsioonidel tohutult suur roll kohalikus elus. Mõned noored soovivad just tänu noorteorganisatsioonidele kohalikku elu mõjutada, poliitilistesse valikutesse sekkuda.

Siit kerkib aga küsimus, miks pakuvad kohalikul tasandil tegutsevad noorteaktiivid ja osaluskogud enamikule noortele vähe huvi, kui need on loodud demokraatia harjutamiseks ning noorte enda õiguste kaitsmiseks?

Kevadel Balti uuringute instituudi tehtud uuringu «Tartu noorte teadlikkus Tartu linna noortevolikogust» tulemustest saab järeldada, et sõna volikogu juhib osalemisest hoopis eemale, sest peljatakse koostööd poliitikutega. Noortevolikogu tõesti puutub kokku poliitikutega, sest ta on kaasatud linnavolikogu komisjonide töösse, kuid noortevolikogu ise ei tee poliitikat, vaid korraldab üritusi ja arutelusid spetsialistidega. Teeb ka uuringuid noortelt noortele, esitab ettepanekuid, näiteks kaasava eelarve kohta.

Julgustan kõiki noorteühendustega liituma ning ka noortevolikogudesse kandideerima. Ka neid, kes arvavad, et noortevolikogu on hirmus-õudne koht, kuid peavad noortevolikogu sellegipoolest oluliseks. Noortevolikogu on üks parimaid viise, kuidas harjutada demokraatias osalemist, sest selle töö toob kokku noored ja otsustajad – volikogu esimehe, linnapea, abilinnapead, muud tähtsad isikud.

Tartu elanikud või linna üldhariduskoolis õppivad 14–20-aastased noored saavad end Tartu linna noortevolikogu kandidaadiks seada 19. jaanuarini. Valimised on 26.–28. jaanuarini.

07.12.2021 09.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto