Kuidas David Bowie oma minevikku häbenes

Nahkvestiga 90-ndatele vastu. David Bowie 1990. aastal Zagrebis. FOTO: Les Zg/wikimedia Commons

Kui oleks läinud nii, nagu David Bowie alguses plaanis, ei tassiks ma seda kohutavalt rasket box-set’i seljas esimeselt korruselt teisele nagu tigu. David Bowie plaanis enne muusikukarjääri saada tegelikult buda mungaks. Tal oli justkui valida, aga lõpuks otsustas siiski muusika kasuks. Kui ta oleks saanud buda mungaks, ei ilmunuks eelmisel nädalal 11 CDst või 18 vinüülplaadist koosnevat box-set’i tema valdavalt 90ndatest pärit muusikaga.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

90ndad olid Bowie karjääris keeruline ja otsinguterikas aeg, mis paljudele ka ei meeldinud. Bowie hakkas eksperimenteerima selle aja moodsate tantsusaundidega ja ei tahtnud oma vanadest lugudest suurt midagi kuulda. Tema tolleaegsetelt kontsertidelt toimusid massilised lahkumised. Kolleeg rääkis, kuidas ta juhtus ühte sellist nägema 1997. aastal Roskilde festivalil.

Bowiet peeti neil aegadel nii pretensioonikaks, tüütuks kui ka aegunuks. Kuigi leidus neid, kes teda ikka popkultuuri peauksest jälle sisse üritasid vedada. 90ndate alguses sai käigu sisse britpop, mille ühe põhibändi Suede’i laulja Brett Andersoni suur iidol ta oli. Nirvana kaverdas oma ikoonilisel «MTV Unplugged»-salvestusel Bowie varajast lugu «Man Who Sold The World». Bowiele endale Nirvana küll väga ei meeldinud, ta eelistas Pixiest. Kui Pixies ja Nirvana oleks oma kuulsusekohad ära vahetanud, oleks vast ka Bowie arvamus asjadest olnud vastupidine. Kes teab.

David Bowie

«Brilliant Adventure (1992-2001)»

Parlophone

07.12.2021 09.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto