New Scientist ⟩ Laevandus seilab mineviku poole

Brasiilia kaevandusettevõttele Vale kuuluvale laevale Sea Zhoushan on Hiinas paigaldatud viis rootorpurje. On hinnatud, et sellise tehnika abil võib tuult kasutades kokku hoida kuni 1/5 kütusest. Laev tänavu 29. aprillil Zhoushani laevatehases Hiinas. FOTO: Handout

Süsinikuneutraalsuse saavutamiseks laevandussektoris lihtsaid lahendusi pole. Ammoniaak on mürgine ja tekitab sudu, veeldatud maagaas kipub lekkima ja metaan on kasvuhoonegaasina suurem peavalu kui süsihappegaas.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

On 1925. aasta veebruar, Kielist väljunud kummaline laev asub teele külmale Läänemerele. See hõljub läbi vee, tekil kõrgumas kaks hiiglaslikke korstnaid meenutavat torni. Kuid kuuldavasti ei võinud kusagilt näha ei suitsu ega kuulda mootorimüra.

See oleks võinud olla uue ajajärgu algus laevanduses. Saksa inseneri Anton Flettneri loodud tornid olid igati nutikad seadmed – need kasutasid tuule jõudu paremini, kui ükski tavapärane kangast purjelapp. Need töötasid küll hästi, kuid kahjuks ei võetud neid laiemalt kasutusse. Nende joonised kogusid sahtlipõhjades tolmu pea sajandi, sest laevanduses loodeti mööda ookeane kihutamiseks hoopis fossiilkütustele.

Fossiilkütuste sõltuvusest on saanud suur probleem. Laevandus on tohutu majandusharu, millel põhineb üleilmne kaubavahetus: alates toiduainetest ja kodumasinatest ning lõpetades mänguasjadega. Ometi on see tõeline keskkonnaalane õudusunenägu – need samad laevad põletavad kliimavaenulikku kütust, paisates õhku tohutul hulgal kasvuhoonegaase.

07.12.2021 09.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto