K, 29.06.2022

AK ⟩ EKI keelekool: kas arvutid mõistavad eesti keelt?

EKI keelekool: kas arvutid mõistavad eesti keelt?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Tallinna Tehnikaülikooli eestikeelse kõnetuvastuse lahendus nutitelefonis.
Tallinna Tehnikaülikooli eestikeelse kõnetuvastuse lahendus nutitelefonis. Foto: Toomas Huik

Kuigi enamasti kasutavad inimesed oma kõnet teiste inimestega suhtlemiseks, on vahel päris kasulik, kui ka arvutid ja teised igapäevaseadmed meie keelt mõistavad. Eesti keele kõnetuvastuse olukorrast kirjutavad Eesti Keele Instituudi keeletehnoloogia kompetentsikeskuse juht Susanna Oja ja haridus- ja teadusministeeriumi keelepoliitika osakonna peaekspert Kadri Vare.

Keeletehnoloogia, mida nimetatakse kõnetuvastuseks, saab hakkama lihtsamate ülesannetega, nagu häälkäsklused või veebipõhine kõnetuvastus, mis teeb inimese sisseloetud jutust kirjaliku teksti, kuid sellel on teisigi võlusid. Näiteks on tänu kõnetuvastusele võimalik muuta kõikide heli- ja videofailide sisu otsitavaks. Lihtsalt kirjutad kõnesalvestuste brauserisse vajaliku otsingusõna ja juba saadki teada, millistes helifailides sellest märksõnast juttu on.

Praeguseks on kõnetuvastuse vajalikkust mõistnud mitme valdkonna esindajad. Tallinna Tehnikaülikooli arendatud vabalt kättesaadavaid lahendusi kasutatakse nii Põhja-Tallinna regionaalhaigla radioloogia osakonnas uuringuaruannete koostamiseks, riigikogus ja kohtutes istungite stenografeerimiseks kui ka näiteks mitmes meediamonitooringufirmas, et kirjutada üles raadio- ja telesaadetes kõneldu. Lisaks on eesti keele jaoks loodud kõnetuvastus kasutusel mitmes klienditeeninduse parandamisega tegelevas ettevõttes.

Kuigi kõnest loodud tekst ei pruugi alati olla ideaalselt tuvastatud, on tehnoloogia kvaliteet siiski kõrge ning säästab lugematul hulgal inimtunde. Kõnetehnoloogia on suurimaks abiliseks eelkõige neile, kellel on töö käigus vaja nähtut-kuuldut üles märkida.

Järgmise aasta esimese pooles on võimalik automaatselt loodud eestikeelseid subtiitreid näha nii mõneski Eesti telekanalis ja seda nii otse- kui ka salvestatud saadetel.

Ühtlasi on kõnetuvastus vajalik tehnoloogia ligipääsetavuse parandamisel, näiteks abivahendina vaegkuuljatele. Subtiitrid aitavad infol jõuda suurema hulga inimesteni ning vahel on lihtsalt mugav, kui saab kõne kõrvale juttu ka lugeda. Järgmise aasta esimese pooles on võimalik automaatselt loodud eestikeelseid subtiitreid näha nii mõneski Eesti telekanalis ja seda nii otse- kui ka salvestatud saadetel. Viimastel aastatel on toimunud kõnetuvastuse valdkonnas märgatav arenguhüpe – eksperimentaalselt tasandilt eelmise kümnendi keskel on jõutud muljet avaldava kvaliteedini, mis on eesti keele kui väikese keele jaoks väga tähtis.

Juba on tehtud ka esimesed sammud eestikeelse kõne tõlkimiseks. Käesoleva aasta lõpus valmiv masintõlketehnoloogia MTee on esimene tõlketehnoloogia, mis võimaldab eestikeelset kõnet tõlkida inglis-, vene- või saksakeelseks tekstiks. Eestikeelse kõnetuvastuse tulevik on helge ning järgmiste aastate jooksul leiab see tee näiteks koosolekute protokollijasse, riigi vestlusrobotisse #Bürokratt ja liigume hoogsalt sinnapoole, et tulevikus saaksid isejuhtivad autod ja vestlusrobotid päriselt aru meie emakeelest, eesti keelest.

Märksõnad
Tagasi üles