Team Estonia kui Eesti visiitkaart aastakümneteks. Reaalsus või utoopia?

Team Estonia tutvustusüritus 11. novembril. FOTO: EOK

Vähegi elu näinud spordisõber on korduvalt kuulnud, et meie spordipüramiidis liigub vähe raha. On ka kuulnud, et riigi suur panus sporti on omane vaid totalitaarrežiimidele. EOK ajakiri «Liikumine ja Sport» kirjutab, kas Team Estonia järkjärguline areng tähendab faasinihet, mis tõstab sportlase elukutse kõrgesse hinda?

Tippsport on teadupärast peen täppisteadus. Tont seda teab, tänu millele Katrina Lehis Tokyo olümpia närvesöövas avaduellis otsustava torke teha suutis ja Eesti vehklemise võrratule medalipeole vundamendi rajas. Ei saa keegi kunagi teadma sedagi, kuidas läinuks naiskonnavõistluses, kui Lehise teekond paar päeva varem just sel esimesel takistusel lõppenuks.

Vahest andis epeekvarteti ja terve Eesti spordi triumfile just selle otsustava protsendipunkti vahetult enne Tokyot tehtud laager Jaapani teises linnas Sakus? See ja varasem treeningkogunemine Kaasanis sai teoks tänu Team Estoniale. «Mina kui sportlane tunnen tänu Team Estoniale igakülgset tuge ja toetust. Et ma ei ole üksi, et minu käekäigust hoolitakse laiemalt. Üks pool puudutab mõistagi rahalist abi, füsioteraapiat ja muid teenuseid, ent emotsionaalne seotus ja võimalus kellelegi loota on samuti äärmiselt olulised,» kirjeldas kuldse naiskonna liige Erika Kirpu.

Erika Kipru FOTO: EOK

Mõttemalle murdev rätsepalahendus

Team Estonia ümber on kära ja müra olnud alates selle käivitamisest 2019. aasta alguses. Täismahu saavutamiseks ehk toimiva tippspordiüksuse loomiseks on vaja kuni 20 miljonit eurot, lausus projekti ellukutsuja, Eesti olümpiakomitee peasekretär Siim Sukles toona.

Nüüd, kui esimese aasta miljoniline eelarve on kerkinud järgmiseks aastaks 6,5 miljonile, möönavad asjaosalised, et «algul sai paberile pandud igasuguseid utoopilisi asju». EOK spordidirektor Martti Raju rõhutab, et tähtis oli vanker veerema saada ehk riigile idee maha müüa ja kindlustada järjepidev toetus.

Mis on Team Estonia ja kes sinna kuulub?

Team Estonia koondab 250 sportlast 30 individuaalalalt ja viie pallimängu (jalgpall, jäähoki, korvpall, käsipall, võrkpall) koondislasi.

Eesmärgid

  • Jätkusuutlik tippspordi toetamise süsteem, mis on keskselt koordineeritud, pakub kvaliteetseid tugiteenuseid ja rahastust kõrgel tasemel tulemuste saavutamiseks rahvusvahelises tippkonkurentsis.
  • Tippspordi positiivne hindamine ühiskonnas, avaldades laiemalt positiivset mõju elanikkonna sportimisele ja liikumisaktiivsusele.
  • Tiitlivõistluse medalite kaudu rahvale positiivsete emotsioonide pakkumine ja Eesti riigi tuntuse suurendamine.

Kuidas see toimib?

Team Estonia liikmele on tagatud spordi- ja tugiteenus. Võistkonnaalasid toetatakse koondiste tegevuse kaudu ja mitteolümpiaalade sportlasi Team Estonia sihtotstarbelise toetusega. Olümpiaalade sportlased saavad lisaks ettevalmistustoetustele ka Team Estonia sihtotstarbelist toetust ja tugiteenuseid.

Team Estonia tipud

A+ tase (palgafond 4000 €, ettevalmistustoetus 2200 € kuus): Julia Beljajeva, Irina Embrich, Erika Kirpu, Katrina Lehis, Anett Kontaveit, Kelly Sildaru

A tase (palgafond 2500 €, ettevalmistustoetus 2200 €): Epp Mäe

B tase (palgafond 1600 €, ettevalmistustoetus 1400 €): Tõnu Endrekson, Allar Raja, Kaspar Taimsoo, Jüri-Mikk Udam, Marten Liiv, Rasmus Mägi, Harri Lill, Marie Turmann

Täpsem info toetuste, teenuste ja kõige muu Team Estoniaga seotu kohta www.teamestonia.ee.

«Team Estonia tähistab spordi strateegilist planeerimist kõige professionaalsemal tasemel,» hindas kultuuriministeeriumi spordi asekantsler Tarvi Pürn. «Kui hakkasime aegu tagasi lahkama, kus peitub meie saavutusspordi rahastamise kõige suurem kitsaskoht, jõudsime järelduseni, mis piltlikult kirjeldades võiks kõlada nii: meil on väga heal tasemel baas- ja kõrgharidus, aga keskharidus puudub. Gümnaasiumi lõpetanud noortel ei olnud loogilist teed medaliteni. Team Estonia peaks tühimiku täitma. Tegemist on selgelt kultuuriministeeriumi prioriteetide nimistusse kuuluva projektiga.»

Tarvi Pürn FOTO: EOK

«Oleme pidevalt edukad olnud – andestage mu aus hinnang – maailma mõistes kerjuste aladel. Olgu see vehklemine, sõudmine, maadlus või midagi muud. Kui rahvusvahelise eduga ei kaasne arvestatavat preemiat ja sind ei toetata ka kodus, siis kuidas saab see kõik olla jätkusuutlik? Kuidas saame loogiliselt eeldada, et suudame konkureerida riikidega, kus moel või teisel on tagatud paremad tingimused?

Millega anname lapsevanemale signaali, et ta ei võta võsukest spordile pühenduma usaldades arutut karjäärivaliku riski? Rätseplahendus Team Estonia aitab iganenud mõttemalle murda ja saadab välja sõnumi: riik väärtustab sporti kui elukutset,» sõnas veerandsajandi vältel Eesti olümpiadelegatsioone juhtinud ning siinset tippsporti läbi-lõhki tundev Raju otsekoheselt. Ja toonitas: «See programm ei kasvata tervet inimest, vaid loob reaalsed eeldused medalite sünniks.»

Paindlikud ja personaalsed tugiteenused

Team Estonia sisu ja eesmärk on seega selged: tegemist on tippspordi toetamise süsteemiga, et luua olümpiamängudel ja teistel tiitlivõistlustel aujärjele tõusmise eeldused ning aidata seega kaasa Eesti rahvusvahelise tuntuse kasvule.

Tiimi kuulub 250 sportlast 30 individuaalalalt ja viis pallimängukoondist. Toetusi eraldatakse atleedi taseme alusel (kategooriad A+ kuni C), laiapõhjalisuse ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on kaasatud ka noorsportlased ja treenerid. Täpsema info toetuste, teenuste ja kõige muu kohta leiab leheküljelt www.teamestonia.ee.

Nii Raju kui ka Team Estonia ja alaliitude koordinaator Raido Mitt peavad väga tähtsaks tugiteenuste paketi olulist laiendamist, millele ligipääs oleneb samuti sportlase tasemest.

«Kvaliteetsete tugiteenuste tagamine on Team Estonia üks aluspõhimõtteid. Tegemist on mahuka ja ka ressursinõudliku, aga kahtlemata otsustava kulureaga,» märkis Mitt.

«Konkurentsis püsimiseks ei piisa sellest, mida oleme seni teinud. Et sportlane saaks segamatult ja rivaalidega samas mahus harjutamisele pühendada, vajab ta tipptasemel taustajõude,» sõnastas olümpiavõitja ja EOK sportlaskomisjoni juht Gerd Kanter.

Gerd Kanter FOTO: EOK

Mitt selgitas, et tugiteenuste süsteem käivitati eelmisel aastal, kui toetati Tokyo olümpia medalipretendente ja suurendati märgatavalt koondiste toetusi.

«Varem liikus raha alaliitude kaudu, lokkas koridorimeditsiin ja määrasid tutvused. Eelarve suurenedes oleme püüdnud muutuda järjest paindlikumaks, personaalsemaks ja vajaduspõhisemaks,» rääkis Mitt. «Paari aasta eest olukorda uurides leidsime üllatusega, et tugiteenuseid kasutatakse üsna vähe. Ilmselt ei ole sportlased ja treenerid võimalusi piisavalt teadvustanud. See puudutab lisaks harjumuspärastele meditsiini- ja füsioteraapiateenustele näiteks ka psühholoogi ja toitumisnõustaja kättesaadavust. Käivitunud koolitusprogrammis tõstsime esile topeltkarjääri. Usutavasti aitab ka Team Estonia koduleht info paremale liikumisele kaasa.»

Koolitusprogramm toetab sportlaste topeltkarjääri

Team Estonia liikmetele võimalikult mitmekesise lisandväärtuse pakkumiseks ja topeltkarjääri soodustamiseks alustas koolitusprogramm, kus sportlased saavad teadmisi nende sportlaskarjääriaegsete ja -järgsete teemade kohta.

Arenguprogramm koosneb 11 moodulist, mis toimuvad oktoobrist 2021 kuni maini 2022.

Avaloengus rääkis Raul Rebane sportlase karjäärikõverast ja Jaak Roosaare eelarve koostamisest ning investeerimisega alustamisest, järgmises kolmes tutvustas Kerstin Joandi põhjalikult toitumisküsimusi.

Järgmised moodulid

Jaanuar 2022

«Kuidas ennetada vigastusi?», füsioterapeut Katre Lust-Mardna

1 märts 2022

«Keskendumisvõime ja teadvelolek kui konkurentsieelis spordis, elus ja äris», koolitaja Kaido Pajumaa

23. märts 2022

«Kuidas leida sponsoreid ja pidada läbirääkimisi?», spordimänedžer Kadri Kalas

13. aprill 2022

«Sotsiaalmeedias personaalbrändi loomine ja enda nähtavaks tegemine», sotisaalmeedia ekspert Kairi Killing ja endine kiiruisutaja Saskia Alusalu

3. mai 2022

«Konflikt treeneri või meeskonnakaaslastega – toimetulek ja lahendamine», koolitaja Katrin Roosileht

«Raha üksi ei tee tulemust. Sportlane ja tema abilised vajavad toimivaid tugimehhanisme. Nagu kontoritöötajale on elementaarne arvuti ning ehitajale labidas ja kiiver, vajab sportlane suurel areenil läbilöömiseks arstiabi ja massaaži,» sõnas Raju.

Mainitud paindlikkuse all peab Mitt muu hulgas silmas teenuste võimaldamist välismaal elavatele tiimi liikmetele (näiteks kümnevõistlejad USA-s, kus füsioterapeudi seanss maksab Miti sõnul 150–200 dollarit) ja vajaduspõhist lisarahastust. «Hoiame eelarves varu, mis võimaldab reageerida vastavalt sportlaste põhjendatud vajadusele n-ö juhtumipõhiselt, puudutagu see varustust, treeninglaagrit, ravi või midagi muud,» märkis Mitt ja tõi näitena välja odaviskaja Magnus Kirdi mulluse ravi Prantsusmaal.

Raido Mitt FOTO: EOK

Alaliitude koordinaatori sõnul kuulub eelkõige meditsiini ja füsioteraapia vallas tulevikuplaani kindlate regionaalsete partneritega koostöö alustamine, kuid seni on teenustele ligipääs kenasti võimaldatud spordimeditsiini sihtasutuse kaudu.

Demokraatia tulemust ei too

Uuendusena on süsteemi kaasatud olümpiamängude kavas oleva viie pallimängu (jalgpall, jäähoki, korvpall, käsipall, võrkpall) koondised, samuti viis mitteolümpiaala (auto- ja motosport, orienteerumine, male, võistlustants). «Individuaalalade tegijad on ikka abi saanud, pallurid alati jõhkralt kõrvale jäänud. Tegemist on murrangulise ja terve spordi toetamise loogika põhjaliku muutusega,» tähtsustas Raju.

«Igasuguse kahtluseta oli see ainuõige otsus. Varem nägime juhtumeid, et koondist ei suudetud tiitlivõistlusele välja saatagi. Jõustunud süsteem koosneb kahest osast: saavutusspordi toetus ja tugiteenused. Toetused on koondistele, mitte nende liikmetele eraldi,» selgitas Mitt.

Samuti on põhjalikult muutunud EOK tippspordikomisjoni tegevuse olemus. «Varem esitles ja kaitses iga ala eraldi oma kandidaate, kuid nüüd toimub arutlus koos ja otsused langetatakse alaüleselt,» sõnas Mitt.

«Team Estonia ei lammuta senist spordisüsteemi. Alaliidud koos oma eesmärkide ja vastutustega jäävad,» selgitas kõnealuse komisjoni esimees Erich Teigamägi. «Meie hangime endiselt info alaliitudelt ja sellest lähtudes teeme valikud.»

Erich Teigamägi FOTO: EOK

«Oleme eeskujuks võtnud Kanada ja Uus-Meremaa mudelid. Lühidalt öeldes: tulemust ei sünnita mitte demokraatia mängimine, vaid konkurents ja konkreetsus. Sportlasele antakse kaheks aastaks sihtsuunitlusega toetus ja kui seatud eesmärk jääb täitmata, tuleb tema asemele järgmine abivajaja,» esitas Raju muu maailma näiteid ja tõi need kodukamarale: «Arvestada tuleb ka perspektiiviga. Mõnigi on nimekirjast väljajäämise või oodatust madalamale tasemele arvamise pärast pettumust väljendanud, andmata aru, et maailma tippu tõusmine ei ole enam reaalne. Seega võib ja lausa peab ka meie tippspordikomisjon langetama julgeid otsuseid – see ongi selle ainuke mõte!»

Laager koduõuel kui varjusurmas unistuse täitumine

Minu jaoks seisnes Team Estonia suurim abi olümpiaeelse suure rahvusvahelise laagri Eestisse toomises. Olen pidanud olude sunnil terve karjääri ise välismaal treeningupartnereid otsimas käima. Olnud alati üks Epp kuskil kodunt eemal. Nüüd tuli kogu see pidu olümpiavõitjate ja maailmameistritega esimest korda otse minu koduõuele. Kohal olid Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Poola, Kõrgõzstani ja Kasahstani koondised, samuti ükskikud USA tipud.

Erinevus on igas mõttes väga suur, sain emotsionaalselt tohutu laengu ja olen abi eest ütlemata tänulik. Ma ei saa isegi öelda, et tegemist oli unistuse täitumisega, sest ma ei osanud aastaid selle võimalikkust ette kujutadagi! Ka külaliste tagasiside on olnud eranditult positiivne ja kavandame järgmiseks aastaks juba uue laagri korraldamist.

Tugisüsteemide poolelt tajun olulist turvatunnet: tean, et kui midagi juhtub ja pean kiiresti arsti juurde saama, siis ma sinna ka saan. Arenguruumi näen massaaži ja füsioteraapia aegade paindlikkuses: ideaalmaailmas võiks olla võimalik seansse saada sportlasele sobival ajal, vajadusel ka nädalavahetusel.

17.01.2022 18.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto