K, 29.06.2022

Vähemtuntud uksed Ilmar Laabani kirjanduslikku pärandisse

Aija Sakova
, kirjandusteadlane ja -kriitik
Vähemtuntud uksed Ilmar Laabani kirjanduslikku pärandisse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Ilmar Laaban 1985. aastal.
Ilmar Laaban 1985. aastal. Foto: Kuvatõmmis

Ilmar Laabanit tunneme eeskätt selliste märksõnade kaudu nagu sürrealism ja kõlaluule, aga ka interdistsiplinaarne lähenemine kunstile. Tema kirjanduslik tegevus on avar, tema luuletõlked eri keelte vahel (prantsuse-rootsi, saksa-rootsi, eesti-saksa, saksa-eesti, inglise-eest jm) annavad tunnistust mitme keele valdamisest suurepärasel tasemel. Tema kriitikat, eeskätt muusikakriitikat hinnatakse väga kõrgelt. Kuid nii nagu Ilmar Laabanile pühendatud konverentsi «Luule on ülev ehmatus» peakorraldaja Triinu Ojamaa ja Laabani uurija Jaan Malin on rõhutanud, on oluline tähelepanu pöörata mitte ainult Laabani loomingule, vaid ka tema isiksusele, millel ei ole vähem tähtis roll kui tema loomingulisel ja tõlketegevusel.

Alates 2001. aastast asub Rootsis elanud ja tegutsenud Ilmar Laabani käsikirjaline pärand, aga ka raamatukogu Eesti Kirjandusmuuseumis, vastavalt Eesti Kultuuriloolises Arhiivis ja Arhiiviraamatukogus. Alates 2021. aastast on käsikirjakogu ka korrastatud ja avalikkusele kättesaadav. Just kirjad on üks viis vaadata sisse Laabani mõttemaailma, tema kirjandusliku tegevuse haardesse ja isiksuse rolli.

Nii nagu teise, Ameerikas tegutsenud kirjandusliku maailmamehe Ivar Ivaski kirjasaajate ning kirjasaatjate ring on muljet avaldavalt avar ja mitmekeelne, nii ka Ilmar Laabanil. Arhiivist leiame ligikaudu 700 isikut või institutsiooni, kes on Laabanile kirju läkitanud (nii eesti, rootsi, saksa, inglise, prantsuse, itaalia kui ka hispaania keeles). Laabani vastukirju või kirjade mustandeid leiame umbes sajale eri isikule.

Laabanile kirjasaatjate hulgas on mõistagi märkimisväärne osa eesti kaaspagulastel, kelle jaoks oli Laaban sageli esimene kaasmaalane, kellega võõral maal kohtuti, kes aitas tõlkida ja vahendada ja kellest sai teatav tugiisik. Eesti pagulastelt saabub Laabanile kirju Soomest, Rootsist, Saksamaalt, Inglismaalt, Prantsusmaalt, Hispaaniast, Tšehhimaalt, Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Austraaliast ja Brasiiliast kokku 155 inimeselt.

Kuid diasporaaeestlaste kõrval leiame mõistagi kirjavahetust kirjandusinimestega üle maailma. Ühe pisikese, kuid äärmiselt tähendusliku leiuna torkavad silma Ilmar Laabani kirjad ja kirjamustandid sõjajärgse Euroopa kirjanduselu suurnimedele Nelly Sachsile (1891–1970) ja Paul Celanile (1920–1970). Laaban tõlkis mõlema luuletaja teoseid saksa keelest rootsi ja ka eesti keelde. Kirjadest nähtub, et Laaban ka kohtus nende mõlemaga.

Märksõnad
Tagasi üles