T, 4.10.2022

Tuule ja päiksega energiapuudujääki ei kata

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Tuule ja päiksega energiapuudujääki ei kata
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 11
Tuumaenergia on üks võimalik asendus põlevkivijaamadele, kuid veel väga kauge tulevik. 
Tuumaenergia on üks võimalik asendus põlevkivijaamadele, kuid veel väga kauge tulevik. Foto: Olivier Hoslet

Mõnele tuuleenergiatootjale võinuks 7. detsembri hommikul Eestit tabanud 1000 euro suurune elektrihind tunniga sisse tuua sama palju krõbisevat kui harjutud teenima ööpäevaga. Aga mida ei olnud, oli tuul. Suur varandus jäi saamata, aga teadmine, et ainult tuulele ja päiksele lootma ei või jääda, tekkis paljudel.

Eesti tuuleparkide koguvõimsus on juba pikki aastaid olnud stabiilne – 320 megavatti. Kui on tuuline ilm, õnnestub sellest pea kõik välja võtta. Selline päev oli näiteks 27. november, kus tuulikud tootsid kohati üle 300 megavati tunnis. Kuid kurikuulsa 7. detsembri hommikul kell kaheksa andsid tuulepargid elektrit välja ainult ligi 12 megavati eest, tarbimine oli sel tunnil aga 123 korda suurem. «Eelmine nädal tõestas ilmekalt, et kindlalt toimivad võimsused on Eestile kui põhjamaale hädavajalikud. Tuul ja päike ei taga talvist vajadust,» rääkis Fermi Energia juht Kalev Kallemets Postimehele.

Seda, et ainult tuulele ei saa lootma jääda, pani rahvasaadikutele südamele ka eile riigikogus esinenud Eesti Teaduste Akadeemia energeetikakomisjoni esimees Arvi Hamburg (pildil). «Energiatootmise võimalusi peab olema võimalikult palju erinevaid, kaasaarvatud tuumaenergia. Ilma tuumaenergiata pole Euroopa Liidus süsinikneutraalsus võimalik,» ütles Hamburg. Oma jutu illustreerimiseks näitas elektriinsener saadikutele juhitamatute taastuvenergiaallikate toodangut, mis kõigub üles-alla. «Meie esimene ülesanne on see, et kõikide nende siksakkide vahel tuleb millegagi energiat toota,» viitas Hamburg stabiilsete võimsuste vajalikkusele.

Märksõnad
Tagasi üles