N, 1.12.2022

JUHTKIRI ⟩ Brüsseli uued nõuded

Postimees
Brüsseli uued nõuded
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Päeva karikatuur
Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts
  • Ka olemasolevatelt majadelt võidakse tulevikus nõuda energiatõhusust
  • Renoveerimine aitab koduomanikel leevendada energiakriisi tagajärgi
  • Riigieelarves on hoonete rekonstrueerimist väga vähe ette planeeritud

Euroopa Komisjoni ettepanek kehtestada energiatõhususe nõuded ka olemasolevatele elamutele võib tunduda jõhkra Brüsseli-poolse survena. Sisuliselt nõutakse ju seda, et 15 protsenti kõige energiakulukamaid hooneid renoveeritaks ühe klassi võrra tõhusamaks kümne aastaga. Reaalsuses inimesi seetõttu siiski kodudest välja ei tõsteta.

Tegelikult on ­Kredexi laenudega kortermaju renoveeritud juba aastaid. Ja praktika näitab, et elani­kud saavad laenu tagasimakse üldjuhul katta kokkuhoiuga, mis saavutatakse küttearvetelt. Nii et soojustamise ettevõtmine on igati tervitatav, seda enam, et Euroopa Liit lubab selleks eraldada ka suuri summasid.

Muidugi on energiatõhususe arvutamises ka üsna palju poliitikat. Kaugkütte osakaal arvutatakse tunduvalt madalama koefitsiendiga kui elektriküte ja ventilatsioon, samas võimaldab katusele pandud päikesepaneel vähendada võrguelektri tarbimist ja selle läbi energiaklassi tõsta.

Need arvutused lähtuvad poliitilistest eesmärkidest, milline kütteviis on eelistatud, milline mitte. Teame aga sedagi, et tõekspidamised võivad aja jooksul muutuda. Näiteks on pikka aega peetud puidugraanulitega elektritootmist roheliseks, kuid viimasel ajal on siin toimunud pööre.

Võimalik, et lähema kolmekümne aasta jooksul tuleb ka energiatõhususe arvutamise tõekspidamistes muutusi. Kuid praegusel ajal, kui meie piirkond on sattunud energiakriisi ja hinnad muutunud väga kõikuvaks, annab hoonete renoveerimine energiatõhususe tõstmiseks kindlasti positiivse tulemi ka selle valemiga.

On viimane aeg alustada diskussiooni selle üle, mis on rekonstrueerimise alal riiklikud prioriteedid ja kuidas energiatõhususe eesmärke täita Eestile kasulikul viisil.

Sellegipoolest ei ole soojustamine igal pool ühtviisi edukalt käima läinud. Näiteks Lasnamäe kortermaju on tunduvalt vähem soojustatud kui Mustamäe omi. Põhjused võivad olla elanike väiksemates sissetulekutes, kuid ka korteriühistute töövõimetuses. Kui koosolekud sumbuvad lõpututesse vaidlustesse ja vastasseisudesse, siis jäävad head võimalused kasutamata.

Probleemid on ka üksikelamutega, kuid seda mitte niivõrd omanike ükskõiksuse tõttu. Kui kortermajade renoveerimine annab suurehitajatele mastaabiefekti tõttu huvi sellega tegeleda ja kasutada saab tüüpprojekte, siis väikeelamute rekonstrueerimine on rätsepatöö, millele on raske leida heal tasemel ehitajaid, kes oleksid valmis seda tegema mõistliku hinnaga.

Tõenäoliselt suurim takistus on, et üksikelamute renoveerimiseks on riigieelarves raha planeeritud vaid järgmiseks aastaks, kuid kaugemale mitte. Veelgi suurem probleem on mitteeluruumide rekonstrueerimisega, mille rahastamise peale pole veel üldse mõeldud.

Kuigi Eestil on hoonete rekonstrueerimise strateegia olemas ja see on eelmisel suvel ka valitsuses kinnitatud, ei ole strateegia rahaline kate seni riigieelarvestrateegiasse jõudnud. Samas oli hästi teada, et Euroopa Komisjoni uued nõuded tulevad, ja kolmapäeval need tulidki.

Seega on nüüd viimane aeg alustada diskussiooni selle üle, mis on rekonstrueerimise alal riiklikud prioriteedid ja kuidas energiatõhususe eesmärke täita Eestile kasulikul viisil. Tegu on suure ülesandega, mille jaoks on Eestis olemas küll tehniline kompetentsus, kuid riigi tõsine huvi on seni puudunud.

Märksõnad
Tagasi üles