E, 27.06.2022

Kas profiliiga pidamine käib Eestile majanduslikult üle jõu?

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Kas profiliiga pidamine käib Eestile majanduslikult üle jõu?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Viljandi Tuleviku president Raiko Mutle (vasakul) allkirjastas Urve Paloga möödunud hooaja hakul sponsorlepingu, mis tegi FenixBetist Viljandi Tuleviku särgisponsori.Tänaseks pole Palo enam ametis ega FenixBet peatoetaja. 
Viljandi Tuleviku president Raiko Mutle (vasakul) allkirjastas Urve Paloga möödunud hooaja hakul sponsorlepingu, mis tegi FenixBetist Viljandi Tuleviku särgisponsori.Tänaseks pole Palo enam ametis ega FenixBet peatoetaja. Foto: Viljandi Tulevik

Kuigi möödunud nädalal Eesti kõrgliiga kohast loobunud Viljandi Tuleviku jalgpalliklubi kõrvalejäämise otsene ajend oli sponsori kadumine, on otsuse majanduslikud juurpõhjused ääremaastuvale Eestile üdini iseloomulikud.

Jalgpalliliidu president Aivar Pohlak ei väsi kordamast, kuidas maailma populaarseim spordiala on tema tööriist ühiskonna arendamiseks. Selle mõttega käib kaasas kujutelm, kus kogu Eestit katavad selge identiteediga kogukondlikud klubid, mis pakuvad vaatamist ka siis, kui kohalik näitetrupp on eesriide jäädavalt ette tõmmanud või kultuurimajas pole kino näidatud viimased kümme aastat.

Üheks linnaks, mis eesrindlikult säärase ideaali poole püüdles, oli Viljandi. Eesti suuruselt kuues linn, kus parimatel päevadel käib tippmatše vaatamas üle 500 inimese ning veel tänavu sügisel said kohalikud oma silmaga kaeda, kuidas hilisem Eesti meister Levadia koduplatsil selili pandi.

Pärast viit aastat tipptasemel ütlevad aga 17 000 elanikuga linna esindusklubi juhid, et tippmeeskonna ülal pidamine käib neile majanduslikult üle jõu. Viimaseks hoobiks sai peasponsor FenixBeti toetuse kadumine, kes aitas esindusmeeskonda tänavu üle 50 000 euroga.

Märksõnad
Tagasi üles