Mis jäi meelde aastast 2021?

FOTO: Mailis Ollino/Kollaaž

Maa Elu vaatas aastale tagasi ning meenutas, mis 2021. aastast meelde jäi. 

Jaanuar

Saksamaal möllav koroona ja seakatk paiskasid turule palju odavat liha. FOTO: Fotod: Ain Liiva

Aasta algas tõdemusega, et Euroopa suurimas seakasvatusriigis Saksamaal möllav koroona ja seakatk paiskasid turule palju odavat liha. See sundis Eesti sealihatootjad rangele kokkuhoiurežiimile. Aasta lõpeb aga nentimisega, et kohaliku seakasvatuse olukord läks aastaga veelgi hullemaks ja mitmed kasvatajad on otsustanud tootmise lõpetada. Meie tarbijatena saame nii palju aidata, et praeks lihatükki valides ikka kodumaise kasuks otsustame.

Veebruar

Surnud ja haiged luiged Hara lahe kaldal Purekkari neeme ümbruses.  FOTO: Tairo Lutter/Postimees

Avalikkuse ette jõudnud põllumajandusloenduse tulemused rääkisid selgelt keelt: peretalud kaovad ja põllumajandustootmine koondub suurte ette­võtjate kätte. Statistikaameti andmetel oli Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui kümme aastat tagasi. Ehkki majapidamiste arv on kahanenud, ei ole tootmine põllumajanduses märgatavalt vähenenud.

Koroonakriisis kukkunud palgad sundisid poeketid hinnasõtta ja üksteise võidu alandati toidukauba hindu. Paraku on üldine hinnatõus nüüdseks olukorra vastupidi keeranud ja toit läheb aina kallimaks, sama suunda prognoosivad toidutööstused ka järgmiseks aastaks.

Veebruaris avastati siin talvitunud kühmnokkluigelt linnugripiviiruse tüvi H5N8, järgmistel nädalatel leiti rannikult kümneid ja kümneid hukkunud luiki. Nüüdseks peame tõdema, et see ohtlik haigus on jõudsalt kanda kinnitanud ka siinsete metsalindude seas. Kui akna taga lindudele toitu pakute, ärge unustage vähemalt kord nädalas toidumaja kuuma veega üle valada, nii ei levita te kohale meelitatud lindude seas grippi edasi.

Märts

Kuuskede istutamine Tudu metsas istutusmasina ja helikopteri abil. FOTO: Mihkel Maripuu/Postimees

Kevade saabudes said Alutaguse kandi erametsaomanikud äreva teate, et riik plaanib laiendada lendorava kaitsealasid, mis seavad ranged piirangud ka erametsaomanikele. Sisuliselt tähendab see metsatööde keeldu – sul võib olla küll hektareid metsa, kuid tulu sellelt teenida ei saa. Kompensatsioon piirangute eest on aga juba ammu praegusest turuhinnast maas.

RMK andis teada, et tänavu saab mulda 24 miljonit taime, mis on läbi aegade suurim kogus. Enim ehk 11 miljonit oli mändi ja 10,3 miljonit kuuske. Kas ka teie tänavu mõne puu istutasite?

Aprill

Vasakul mustpeanälkjas, paremal Hispaania teetigu. FOTO: Maris Sepp

Taas pidime kirjutama madalast piima kokkuostuhinnast, sest olime olukorras, kus farmiomanik kulutas piima tootmisele rohkem, kui selle müügist tagasi sai. Jaanuaris oli Euroopa Liidus tonni toorpiima keskmine varumishind 349,6 eurot. Eestis aga osteti tooret 53 eurot odavamalt ehk käibemaksu ja transpordikulu lisamata 296,60 euroga tonn.

Aprilli soojad ilmad tõid teate, et Hispaania teeteod on juba liikvel. Talv oli küll üsna külm, kuid paks lumi kattis maapinda sooja tekina ja kaugelt lõunast pärit võõrliigile suurt kahju teha ei suutnud. Tähtis on kohe tegutsema hakata, sest iga kevadel korjamata jäänud nälkjas võib anda kuni 400 järglast juulikuuks. Nii tuligi Saku elanikel nutikas idee – millega siis Sakus ikka võõrliiki tõrjuda kui mitte õllega. Maa sisse kaevati karbid, valati õlu sisse ning õllesõbrad nälkjad lihtsalt upuvad neisse. Loodame, et teie oma aias võõrliiki kohanud pole, aga kui olete, tasub sakukatelt õppust võtta.

Mai

Suvelillemüük oli tänavu kahe nädala võrra hilisem. FOTO: Riina Martinson

Maarahvas pani seljad kokku ja esitas valitsusele pöördumise, kus oldi mures, et linliku mõtteviisi pealetung hakkab lämmatama maal elavate inimeste võimalusi toime tulla. Kurdeti, et kitsad huvigrupid algatavad piiranguid eestlaste traditsioonilistele tegevusharudele ja maarahvast ei kaasata arutelusse. Päevapealt midagi ei muutunud ja ei tea, kas kuude ja aastategagi muutub.

Kuigi suvi oli kuum, eelnes sellele tavatult jahe kevad. See aga venitas kevadist taimemüüki ja istutamist paari nädala võrra. Ei läinud aga pikalt, kui tuli kuumus ja põud, mis näiteks maasikahooaja väga lühikeseks jättis. Kas sina said sel suvel kohalikest maasikatest ikka suu magusaks?

Juuni

Annela Orasi hooldamas pargiroose ‘Robusta’ ja ‘Pink Robusta’. FOTO: OÜ Eesti Roos

Ehitushinnad kerkisid taeva poole nagu seened pärast vihma. Kui juuni alguses see veel põllumehi ei nörritanud ja nad ehitasid hooga edasi, siis juuli lõpus pidid juba mitmed põllumehed plaanidele kriipsu peale tõmbama, sest PRIAlt jah-sõna pälvinud projekte ei saanud enam kerkinud hindadega ellu viia.

Mullu kevadel oli kanavõtubuum, sel aastal paistis silma eestlaste huvi veesõidukite vastu. Inimesed tegid hoogsalt väikelaevajuhi lube ja soetasid veesõidukeid. Kaubaks läks sisuliselt kõik, mida kaupmeestel veel pakkuda oli. Loodetavasti tuleb ka järgmine veesõiduhooaeg kena ilmaga, et kõik need paadid ja väikelaevad kasutuseta ei jääks.

Juuni alguses kirjutasime pikemalt Põltsamaa roosiaia müügist. Aasta lõpus kinnisvaramaaklerilt asja uurides saime vastuseks, et huvilisi on olnud omajagu ja praegu käivad müügi osas läbirääkimised. Jääme põnevusega uudiseid ootama.

Juuli

Tõnis Mölder. FOTO: Riina Martinson

Juuli alguses ütles toonane keskkonnaminister Tõnis Mölder (pildil) intervjuus Maa Elule, et raiemaht väheneb, aga konkreetset arvu välja ei käinud. Päev enne ametist lahkumist novembris viis minister oma lubaduse täide ja vähendaski riigimetsas raiemahtu.

„Kuumus teeb lehmad haigeks”, „Kuivus ja kuumus jätab kukeseenesaagi napiks”, „Köögiviljad tahavad kastmist, aga vett pole”, „Põud paneb kohalikule toidule põntsu” – vaid mõni näide meie suvistest pealkirjadest, kus erakordselt kuum ilm ja põud muret tõid. Aga näiteks arbuusidele selline ilm meeldis, need vohasid jalgpallisuuruseks kasvada ja aina popimaks arbuusikasvatamine Eestis muutub. Kas ka sina või mõni su lähedane on juba proovinud?

August

Turbamasinad. FOTO: Mailiis Ollino

Augustis pandi kombainide võistlusel proovile viis võimsaimat kombaini, mida Eesti põldudel seni üldse nähtud. Pärast pikka päeva põllul selgus, et kõik masinad on head ja suuri erisusi välja ei tulnudki.

Augustis kuulutati välja parim metsamajandaja, Ida-Virumaa metsaomanik Gunnar Lepasaar (pildil), kes paistis konkursil silma eeskätt maaparandustööde ja järjepideva metsa uuendamisega, olles viimased aastakümned teinud suuri pingutusi laiaulatuslikust tormist laastatud metsa taastamisel. Hoiame pöialt, et meie metsal ikka hästi läheb!

Kaunviljasaak läks untsu – põllumehed ei mäletanud oma 25aastase kogemuse juures sellist suve nagu tänavune, kus herne- ja oasaak nii kehvaks jäi. Kuna aga hernes on hea maa parandaja, ei heidutanud nigel saak põllumehi kaunviljakasvatamisega lõpparvet tegema.

Turbatootjad jäid hooajaga rahule. Ühest küljest oli kuiv ja kuum neile hea, sest see soodustas turba kogumist ja saagid ületasid eelmise aasta oma, teisalt pidid nad kogu aeg arvestama suure tuleohuga.

September

Tänavune kartulisaak oli kolmandiku väiksem kui mullu. FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kartulikasvatajad andsid teada, et saak on sel aastal ligemale kolmandiku väiksem kui mullu. Samuti tegime juttu köögiviljakasvatajatega. Eestimaist köögivilja eestlastele tänavu ei jagu. Kas olete märganud, et kodumaise köögivilja eest tuleb poes senisest rohkem maksta?

Samuti oli juttu nigeerlasest, kes tahtis teha tööd, mida kohalikud teha ei taha. Ometi jäi ta kinni seaduserägastikku ja pidi lõpuks Eestist lahkuma. Tööjõuküsimus on põllumajandustootjate jaoks valus. Ka endiselt kimbutav koroona ei anna asu – kui töötaja haigestub, siis asemele uut leida on keeruline. Kas oleksid valmis minema lauta Eesti põllumeestele appi?

Juba septembri alguses kirjutasime elektrihinnast, mis piimatootjatel jalad alt lüüa ähvardas, kuid niisugust hinnatõusu ei osanud ilmselt keegi karta. Võid ju valida, millal käivitad pesumasina, aga lehmi ei saa jätta lüpsmata või toidutööstust pausile panna. Pane vaim valmis, et uuel aastal läheb kallimaks kogu toidukaup.

Oktoober

Maa Elu käis uudistamas naaberriigis Lätis avatud Lidlit. FOTO: Riina Martinson

Viljakasvatajad lõid arve kokku: põua tõttu jäi saak kolmandiku või kohati suviviljal peaaegu poole väiksemaks. Viljahinnad on küll rekordilised, aga väetisehind kasvab pööraselt, samuti teiste sisendite hinnad.

Üheksandat korda kuulutati välja põllumajandussektori tippjuht, kelleks sel aastal valiti Kaska-Luiga OÜ juht Avo Kruusla.

Ka oktoobris kirjutasime tööjõuteemal: kurioosne lugu, kus Türi autoremondilukksepp otsustas töökoja laiendamise asemel teha garaaži menuka peokoha. Põhjus väga proosaline – töötajaid, kes suudaksid töökohta pidada, tunneksid kella ja ka oma tööd, pole lihtsalt kuskilt võtta.

Maa Elu käis uudistamas naaberriigis Lätis avatud Lidlit. Üllatas see, et kuigi hinnad on soodsad, siis ühtki tuttavat kaubamärki sealt ei leia. 2022. aastal avab Lidl uksed ka Eestis. Kas vahetad teada-tuntud Eesti kaubamärgid soodsamate vastu?

November

Piret ja Matthew Hill. FOTO: Tiit Efert

Selgusid parimad mahetalud. Parimaks mahetootjaks on võrseid kasvatav Väike Mahetalu OÜ, mida peavad Piret ja Matthew Hill (pildil). Konkurss näitas, et tegusaid mahetootjaid ja maitsvaid mahetooteid meil õnneks veel jagub. Parimaks mahetooteks valiti Uustla talu küüslauguga grilljuust ja mahejoogiks osaühingu Wilawander rabarberi täismahl. Kas sinu külm- või köögikapis on mõni Eesti mahetoode?

Soovid maamaja või suvilat osta? See ei pruugi olla lihtne, selgus novembris, kui kirjutasime, et huvi maal asuva kinnisvara vastu on endiselt suur. Oma panuse andis koroona, sest inimesed soovisid linnast eemale ja maale kaugtööd tegema minna. Kui soovid osta, siis arvesta, et hinnad on krõbedad. Aga kas ja millal need langevad?

Detsember

Jõeääre talu peremees ja perenaine Laivi ja Urmas Laks, taluliidu juhatuse esimees Kalle Hamburg ja maaeluminister Urmas Kruuse. FOTO: Gelis Pihelgas/Taluliit

Piima- ja sealihatootjad said hakata taotlema erakorralist toetust kogusummas 5,5 miljonit eurot, sest olukord on läinud nii keeruliseks. Paljud seakasvatajad on otsustanud tootmise lõpetada. Piimatootjad aga kaaluvad või on juba otsustanud jätkata teraviljakasvatusega. Kas mõte välismaalt tulnud lihast tehtud pidulauapraest on vastuvõetav?

Kuulutati välja selleaastane parim talu. Järvamaal asuv Jõeääre talu kasvatab köögivilju ning lille- ja köögiviljataimi. Urmas ja Laivi Laks kasvatavad 4,7 hektaril kartulit ja ligemale kahel hektaril köögivilju. Köögiviljapõllult leiab kõike, mille peale tulla annab, nuikapsast kõrvitsani ja sibulast peedini. Kas tead, kus kasvab sinu köögivili?

29.12.2021 31.12.2021
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto