Külm detsember näitas mitut nägu

Detsembri viimased 11 päeva olid vahelduva ilmaga, kuid peamiselt külmakraadides ja lund sadas juurde. FOTO: Arvo Meeks

Detsembri keskmine temperatuur Tartus oli umbes –6 kraadi, viimase kümne aasta külmim. Suhteliselt karmide talvede ajal kümmekonna aasta eest oli kahel aastal järjest viimane kuu veelgi külmem: aastatel 2010 ja 2011 vastavalt –8,7 ja –7,7 kraadi.

Meie selgelt sooje­nevas kliimas on viimase kolmekümne aasta ­(1991–2020) keskmine temperatuur detsembris olnud vaid –2 kraadi, samas kui pooleteist sajandi (1886. aastast) vaatlused annavad keskmiseks ligi 4 kraadi külma. Hiljutiste talvede taustal paistab lõppenud detsember väga karm, kuid möödunud sajandil olnuks see vaid veidi külmem kui tavaliselt. Tõsi, Riigi Ilmateenistuse andmeil olid just detsembri esimesed 10 päeva erakordselt külmad – veel külmem oli sama vahemik viimati 48 aastat tagasi.

Detsember oli huvitav selle poolest, et tõi eriti esile meie kliima ühe iseärasuse – antitsüklonaalse ja tsüklonaalse (ehk kõrg- ja madalrõhkkondliku) ilma vaheldumise, mis teeb talved väga muutlikuks ja rohkem kui kahe nädala perspektiivis ettearvamatuks.

Kuu esimesed kümme päeva valitses Läänemere ääres kõrgrõhkkond: selge taeva all ja peaaegu olematu päikesepaistega andis maapind soojust ära, mistõttu vastupidi tavalisele olukorrale oli allpool õhk külmem kui kõrgemal. Nõrk tuul ei sega õhukihte läbi, mistõttu isegi Eesti suhteliselt tasases maastikus võib talvise kõrgrõhkkonna ajal olla lohu­kohtades mitu kraadi külmem kui künka otsas. Kümne päeva keskmiseks õhutemperatuuriks kujunes Tartus ligi 12 külmakraadi, kõige külmemal ööl vastu 7. detsembrit oli mõnes kohas Ida-Eestis kuni 28 kraadi külma.

10. detsembri paiku toimus „ümber­lülitus”, kõrgrõhkkond lagunes ning Atlandi madalrõhkkonnad hakkasid üle Skandinaavia ja Soome itta rühkima, tuues oma lõunaservas meile valdavalt soojakraadid ja lörtsise ilma. Kümmepäevak oli keskmiselt pool kraadi üle nulli ning lumi jäi maha vaid Ida-Eesti metsades ja kõrgustikel.

Detsembri viimased 11 päeva olid vahelduva ilmaga, kuid peamiselt külmakraadides ja lund sadas juurde. Seda tingis taas muutunud ilmamuster: kõrg­rõhuala kujunes kaugemal põhjas Lapimaal ja Venemaa loodeosas, surudes Atlandi tsüklonid lõuna poole. Keskmega otse üle Eesti liikuv tsüklon toob talvel meile esmalt soojemat õhku lõunast, kuid tsükloni möödudes pöördub tuul põhja, ilm külmeneb ja lumesadu jätkub veel mõnda aega. Iga paari päeva tagant kordudes toovad tsüklonid rohkesti lund ja lühikesi sulasid. Kuu ja aasta viimase 11 päeva keskmiseks temperatuuriks kujunes Tartus –7 kraadi.

Niisiis, pehmepoolse talveilma, kuue külmakraadi sisse mahtus tegelikult väga erinevaid ilmu, mis ongi Läänemere-äärsele kliimale iseloomulik: vahelduvad Siberi kõrgrõhkkonna pakane ja Atlandi tsüklonite sulailm ning „keskmist” ilma kohtab tavaliselt lühikestel ülemineku­aegadel nende kahe režiimi vahel.

Lähinädalate ilm paistab jätkuvat ­samas laadis, kiiresti vahelduvate madalrõhkkondade ja nendevaheliste kõrg­rõhuharjade taktis. Väga külmaks ega ­pikalt sulaks ei lähe ja lund sajab juurde.

05.01.2022 07.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto