Elva vallas enam õueõhku ei köeta

Rõngu alevikus tuli soojatootjatega katlamaja ajakohastamise üle läbi rääkida, ent 2021. aastal sai uus katlamaja valmis. FOTO: N.R. Energy

Alanud aasta üks peamisi märksõnu on paratamatult energia. Igast suunast ründav hinnatõus on selgeks teinud, et raisata seda ei saa ega tohi. Õnneks on omavalitsusi, kus tegutsetud õigel ajal ja kohalikel inimestel meel rahul, et pärast küttearve tasumist jääb vaba raha muudekski toiminguteks.

Üks selliseid on Elva vald. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing ning Taastuvenergia Koda kinnitasid kui ühest suust, et Elva vald on üks paremaid näiteid, kus kohalik võim on suutnud lahendada ajalooliselt kogunenud probleeme ning prognoosinud võimalikud probleemid, tagades oma elanikele ja kohalikele ettevõtjatele riigi ühed väiksemad soojaarved (54–55 eurot MWh eest) ja kindla soojus­varustuse. Nüüdseks on soojustatud peaaegu kõik vallahooned, koolid ja kortermajad, torustikud. Nelja aastaga on jõutud täiesti uuele tasemele ja ollakse valmis potentsiaalseks energiakriisiks.

2017. aastal polnud Elva valla küttevaldkonda veel põhjust kellelegi eeskujuks tuua: ülisuured arved, kütteõlil töötavad lahendused ja Eesti ühed suuremad soojuskaod olid kurb reaalsus.

Praegune Elva vallavoli­kogu liige ja endine abivallavanem Mikk Järv meenutas, et neli aastat tagasi oli kaugküte olemas Elva linnas (OÜ Elva Soojus) ning Puhja (OÜ SW Energia), Rõngu (OÜ N.R. Energy) ja Käärdi (OÜ SW Energia) alevikus. „Elvas oli mitu keskküttekatlamaja koos torustikuga renoveeritud ja olukord hea, Käärdi aleviku seisuga võis samuti rahul olla. Kõige pakilisemalt vajas ajakohastamist Puhja soojusmajandus, eriti soojustorustikud, sest soojuskadu oli seal kohati lausa 40 protsenti. Rõngu katlamaja töötas kalli kütteõli peal, keskkonna ja inimeste tervise seisukohalt oli see ilmselgelt halb lahendus, sest eralduv „aroom” tekitas peavalu ja pani silmad vett jooksma.”

Läbi raskuste lahendusteni

Alustatigi Puhja soojusmajanduse parendamisest. Seal oli äsja saanud operaatoriks SW Energia, kes soovis süsteemi ajakohastada. Selleks tuli muuta kohaliku soojusmajanduse arengukava. Pärast pikka arutelu sai uus kava kinnitatud ning soojustootja alustas katlamaja ja trasside planeerimise ja ehitusega. Kogu Puhja soojusmajanduse uuendamise investeering ulatus 1,3 miljoni euroni, millest 672 000 tuli Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu vastavast meetmest. „2019. a kütteperioodil köeti Puhjat juba uuest katlamajast. Pärast süsteemi ajakohastamist langes seal soojusenergia hind umbes ühe euro võrra MWh eest,” nimetas Järv.

Puhja torustik enne väljavahetamist. FOTO: Kristjan Teedema/Tartu Postimees

Rõngu alevikus tuli katlamaja ajakohastamise üle soojatootjatega tõsiseid läbirääkimisi pidada. N.R. Energy tuli plaaniga kaasa, 2018. aastal saadi KIKi kaudu 625 000 toetuseurot, kokku investeeriti poolteist miljonit, 2021. aastal sai uus katlamaja valmis.

Rannus oli soojusmajanduse seisukord kõige kaootilisem: valla hooned kasutasid kütteõlil töötavaid lokaalseid katlaid, kortermajasid köeti erinevate lahenduste abil, koostatud arengukava järgi oli aga mõistlik eelistada kaugkütet.

„Tuli leida soojustootja, milleks vald kuulutas välja hanke. Sellele eelnes ja järgnes tihe suhtlus nii kortermajade elanike kui ka ettevõtjatega. Põhiküsimuseks kerkis mõistagi soojusenergia hind. Hanke tulemusena hakkas Rannus sooja tootma Elva vallale kuuluv Elva Soojus, mis kütab ka Elva linna. 55 eurot MWh + käibemaks ning vallale kuuluv ettevõte andsid inimestele kindlust otsustada. Elva Soojus sai Rannu aleviku kaugküttesüsteemide rajamiseks toetust 591 000 eurot ja kogu investeeringu maht oli 1,25 miljonit,” kirjeldas Järv protsessi.

Iga suure plaani elluviimisel tuleb ületada raskusi, nii ka Elva valla soojusmajanduse nüüdisajastamisel. „Puhjas oli kõige raskem soojusmajanduse arengukava uuendamine, kulus aega, sest arvamusi oli palju. Rõngus oli muresid katlamaja ehituse ja käivitamisega. Rannus tuli põhjalikult selgitada kaugkütte eeliseid, sest alevikus oli kunagi olnud kaugküte, mis probleemide tõttu lõpetati. Seetõttu nõuti kindlust, et ajalugu ei kordu,” tunnistas Järv. Kõik see oli paratamatu protsessi osa ning tähtis on see, et praegu süsteemid toimivad.

„Kõigis nimetatud piirkondades on mured lahendatud. Kaugküttevõrkudes on varustuskindlus paranenud, soojuskadu kahanenud ja soojatootmine tänu uutele tehnoloogiatele efektiivsem ja keskkonnasäästlikum. Eelkõige Elvas, kus mitmed planeeringud ja ehitusprojektid on mõeldud kasutama kaugkütet, saab võrku laiendada,” sõnas Järv.

Stabiilsuse nimel

Kaugküttes ei ole energiakriisi mõju nii tuntav kui näiteks gaasi või elektriga küttes. Praegu köetakse kõiki Elva valla kaugküttepiirkonnas olevaid hooneid hakkpuiduga. „Puhja, Rõngu ja Rannu katlamaju saab kütta ka kohaliku tooraine, turbaga. Võimalikud hinnamuudatused ei ole kindlasti võrreldavad elektri või gaasi kallinemisega. Elvas on kaugküttesüsteemid kümmekond aastat vanad. Puhjas, Rõngus ja Rannus on äsja valminud süsteemid, need on uued ja tõhusad,” rääkis Järv.

Energiasäästlikul majandamisel ei tohi unustada hoonete energiatõhusust. Lisaks enamasti renoveeritud omavalitsushoonetele on suur roll ka kortermajadel. Elva linnas on kaugküttega kortermajad hoonete energiatõhusaks muutmisel aktiivsed olnud pikemat aega. Puhjas on kaugküttega liidetud kümme suurt korter­maja, millest seitse on soojustatud viimaste nõuete järgi, kahes majas töö käib ja üks ootab uut Kredexi taotlusvooru. Puhjas on soojatootja, omavalitsus ja kortermajade elanikud teinud tõsiseid investeeringuid, et kogu võrk oleks võimalikult energiasäästlik.

Omavalitsustele, kus soojusmajandusega seotud mured alles ootavad lahendamist, soovitas Järv soojusmajanduse arengukava koostamise abil saada selgus, milline on hoonete kütmisel kõige õigem lahendus. Seejärel saab otsida lahendusi, kes võiks olla küttemajanduse olukorra parandamisel partner. Julgesti tuleks küsida infot valdkonnaga seotud asutustelt, et kiiremini õige otsuseni jõuda.

05.01.2022 07.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto