AK ⟩ Viguriga kaardid: linnad ja nende vapid

Viljandi linna valge roosiga vapp. FOTO: Peeter Kümmel
Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Siinsel kaardil näete Eesti linnade vappe, nii nagu need kavandati 1930. aastate lõpus. Paljud neist on väheste muutustega kasutusel praegugi. Mitmed on aga kadunud mitmete haldusreformidega, kus paljud väiksemad linnad muutusid vallasisesteks asustusüksusteks, omamata ametlikku sümboolikat. Loomulikult polnud need vapid kasutusel ka nõukogude perioodil. Kaardil toodud linnadest on üks, Mustla, kaotanud ka linnastaatuse (1979).

Ajalooliselt saab Eesti linnade vappe jagada kaheks. Nii-öelda vanade linnade puhul lähtuvad vapid sageli keskajast. Pikem traditsioon on ka 18. sajandil tekkinud maakonnalinnade vappidel (Paldiski, Petseri, Võru). Suurem osa Eesti väikelinnu said omale vapi aga 1930. aastate lõpus. 1936. aastal kehtestati suisa «Maakondade ja linnade vappide ja lippude seadus». 1938. aastal jõustus linnaseadus, mille järgi anti paljudele väikeasulatele linna staatus ning nõue kujundada oma lipp ja vapp. Kaardil toodud vappide aluseks ongi Eesti Rahvusarhiivis Siseministeeriumi Omavalitsuste talituse arhiivifondis säilitatavad kavandid. Seaduse järgi pidi need veel kinnitama president, kuid keeruliste aegade saabudes ta seda teha ei jõudnud.

14.01.2022 17.01.2022
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto