Loodusliku puhvervööndi kahjustamisel võib looduskahjude oht suureneda ka juba olemasolevatele ehitistele ja taristule.
Kolmandaks, oleme mures, et nõnda suure avaliku mõjuga eelnõu on riigikogu ette liikunud ilma loodus- ja elukeskkonnale ning maastikele avalduvate tagajärgede käsitluseta ning ilma ulatusliku avaliku debatita. Arvestamata on jäetud mõjud avalike hüvede kättesaadavusele ja Eesti elanike õigustatud ootusele kodumaa maastikupildi säilimise suhtes. Eelnõu ignoreerib raskusi, mida muudatus toob kaasa kohalikele omavalitsustele ning on vastuolus Eesti riigi kinnitatud rahvusvaheliste kokkulepete ja riigi enda arengukavadega. Võrreldes arengutega, mida on vaja selleks, et tegeleda kliima- ja elurikkuse kriisiga, viib eelnõu Eestit äraspidises suunas.
Kui hooned ja taristu on juba randa ja kallastele rajatud, on väga raske taastada alade head ökoloogilist seisundit, kliimamõjusid puhverdavat toimet ja avalikku ligipääsu.
Rõhutame, et eelnõu vastuvõtmisel on kahjulikud tagajärjed pöördumatud. Kui hooned ja taristu on juba randa ja kallastele rajatud, on väga raske taastada alade head ökoloogilist seisundit, kliimamõjusid puhverdavat toimet ja avalikku ligipääsu. Toonitame, et Eesti ühiste avalike hüvede ja väärtuste säilimise tagamise korraldamine on riigi ülesanne ja peab selleks jääma. Hästi kaalutud vajadusel saab kohalik omavalitsus ka praegu riigitasandit kaasates üld- või detailplaneeringu raames ehituskeeluvööndi vajaliku ulatuse kokku leppida.
Looduslikus seisus ja rahvale ligipääsetavad rannad ja kaldad on rikkus, mida ei tohi kaotada. Soovitame tungivalt seaduseelnõu tagasi lükata ning alustada avalikku arutelu põhimõtete üle, kuidas tagada Eesti loodusväärtuste ja avalike hüvede säilimine kõigile Eesti elanikele ja meie järgmistele põlvedele.
Pöördujad:
Tsipe Aavik, TÜ makroökoloogia kaasprofessor
Polina Degtjarenko, TÜ lihhenoloogia teadur
Tiina Elvisto, TLÜ taimeökoloogia dotsent
Katrin Heinsoo, EMÜ produktsiooniökoloogia vanemteadur
Aveliina Helm, TÜ botaanika kaasprofessor
Mihkel Kangur, TLÜ ökoloogia vanemteadur
Veljo Kisand, TÜ molekulaarse ökoloogia kaasprofessor
Birute Klaas-Lang, TÜ eesti keele võõrkeelena professor
Ain Kull, TÜ loodusgeograafia kaasprofessor
Kalevi Kull, TÜ biosemiootika professor
Tiiu Kull, EMÜ elurikkuse ja loodusturismi professor
Urmas Kõljalg, TÜ mükoloogia professor, akadeemik
Valter Lang, TÜ arheoloogia professor, akadeemik
Art Leete, TÜ etnoloogia professor
Mare Leis, EMÜ loodusteaduslike kogude kuraator
Asko Lõhmus, TÜ looduskaitsebioloogia professor
Madis Metsis, TTÜ ja TLÜ endine professor
Ülo Mander, TÜ loodusgeograafia ja maastikuökoloogia professor
Timo Maran, TÜ ökosemiootika ja keskkonnahumanitaaria professor
Helle Mäemets, EMÜ PKI hüdrobotaanika teadur
Ülo Niinemets, EMÜ taimekasvatuse ja taimebioloogia professor, akadeemik
Peeter Nõges, EMÜ hüdrobioloogia juhtivteadur
Tiina Nõges, EMÜ hüdrobioloogia professor
Tõnu Oja, TÜ geoinformaatika ja kartograafia professor
Ingmar Ott, EMÜ hüdrobioloogia emeriitprofessor
Hannes Palang, TLÜ inimgeograafia professor
Barbi Pilvre, TLÜ BFM dotsent
Meelis Pärtel, TÜ botaanika professor
Riinu Rannap, TÜ märgalade ökoloogia kaasprofessor
Triin Reitalu, TÜ taastamisökoloogia teadur
Alar Rosentau, TÜ rakendusgeoloogia professor
Raul Rosenvald, TÜ säästliku metsanduse teadur
Kalev Sepp, EMÜ keskkonnakaitse ja maastikukorralduse professor
Margot Sepp, EMÜ hüdrobioloogia teadur
Helen Sooväli-Sepping, TLÜ vanemteadur
Monika Suškevičs, EMÜ PKI nooremprofessor
Martin Zobel, TÜ taimeökoloogia professor, akadeemik
Kadri Tali, EMÜ PKI vanemteadur
Marek Tamm, TLÜ kultuuriajaloo professor, akadeemik
Kaido Tammeveski, TÜ kolloid- ja keskkonnakeemia professor
Leho Tedersoo, TÜ mükoriisauuringute professor
Jaanus Terasmaa, TLÜ ökohüdroloogia professor
Henn Timm, EMÜ PKI vanemteadur
Hannes Tõnisson, TLÜ ökoloogia keskus, rannikute töörühma vanemteadur
Evelyn Uuemaa, TÜ geoinformaatika kaasprofessor
Eve Veromann, EMÜ taimetervise õppetooli professor
Sirje Vilbaste, EMÜ PKI vanemteadur
Airi Värnik, TLÜ emeriitprofessor
Ülo Väli, EMÜ looduskaitsebioloogia vanemteadur
Maarja Öpik, TÜ molekulaarse ökoloogia professor