N, 19.05.2022

VÕIM JA JULGEOLEK ⟩ Kadri Liik: «Eesti kipub võitlema vana võitlust»

Meelis Oidsalu
, Fookuse Võimu ja julgeoleku toimetaja
Kadri Liik: «Eesti kipub võitlema vana võitlust»
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 9
Londonis ja Berliinis tegutsev välispoliitikaanalüütik Kadri Liik ütles, et Eestit ja teisi Baltimaid ärritab, kui Lääs ei jaga arusaama, et enne dialoogi alustamist Venemaa peaks see näitama oma sõbralikkust. «Aga teised ei näe seda nii. Venemaaga räägitakse kui problemaatilise naabriga,» märkis ta.
Londonis ja Berliinis tegutsev välispoliitikaanalüütik Kadri Liik ütles, et Eestit ja teisi Baltimaid ärritab, kui Lääs ei jaga arusaama, et enne dialoogi alustamist Venemaa peaks see näitama oma sõbralikkust. «Aga teised ei näe seda nii. Venemaaga räägitakse kui problemaatilise naabriga,» märkis ta. Foto: Priit Mürk/ERR/Scanpix

Euroopa suurima mõttekoja Euroopa Välissuhete Nõukoda (European Council on Foreign Relations) vanemekspert Kadri Liik (51) tegeleb Venemaa sise- ja välispoliitika, Vene ja lääneriikide suhete, Läänemere piirkonna ning Ida-Euroopa arengute analüüsiga. Ta on käimasoleva julgeolekukriisi ajal olnud esil avaldustega, mis ei lange tingimata kokku Eesti valitsuse vaadete ja hoiakutega. Seda enam on põhjust huvi tunda, kuidas üks Eesti mõjukamaid rahvusvaheliste suhete eksperte praegust pingelist olukorda tõlgendab.

Mis on see, millest Eestis praegu teie hinnangul Euroopa julgeoleku küsimustes hästi aru ei saada?

Eestis ei ole lõpuni aru saadud, kui täielikult on kadunud see mõtteviis, mida Euroopas kohtas kuni 2012. aastani: eeldus, et Venemaa ikkagi demokratiseerub ja hakkab peatselt olema üks meie hulgast. Putini naasmine Kremlisse surmas ja Krimmi annekteerimine mattis selle ootuse.

Mulle tundub, et Eestis sageli ei mõisteta, et näiteks Prantsusmaa ja Saksamaa ettepanekud dialoogiks Venemaaga, kui need aeg-ajalt tulevad, võrsuvad alati juba sellelt uuelt, Krimmi-järgselt pinnaselt. Eestis tõlgendatakse neid tagasiminekuna, kõige andeksandmisena, naasmisena vanadesse aegadesse, kus Venemaa oli sõber.

Meie eeldame, et dialoog tähendab, et Venemaaga räägitakse kui sõbraga, aga ta ju ei ole sõber. Sestap meid see ärritab, sestap me nõuame, et Venemaa peab täitma tingimused dialoogiks. Aga teised ei näe seda nii. Venemaaga räägitakse kui problemaatilise naabriga.

Venemaale ei pakuta enam selliseid koostööformaate, mis olid talle kättesaadavad varem: kõik strateegilised partnerlused ja nende taga olnud ootused on kadunud. Elame uues reaalsuses, aga Eesti kipub võitlema vana võitlust.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Tehnika
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Tartu Postimees
Tagasi üles