N, 19.05.2022

Telefonipetiste suurim saak on olnud 400 000 eurot

Raul Ranne
, ajakirjanik
Telefonipetiste suurim saak on olnud 400 000 eurot
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Et mitte saada tüssata, tasub meeles pidada, et ei pangatöötaja ega politseinikud ei küsi kelleltki tehingute kinnitamist PIN-koodidega ega ligipääsu arvutile või nutiseadmele AnyDesk või muu taolise tarkvara abil.
Et mitte saada tüssata, tasub meeles pidada, et ei pangatöötaja ega politseinikud ei küsi kelleltki tehingute kinnitamist PIN-koodidega ega ligipääsu arvutile või nutiseadmele AnyDesk või muu taolise tarkvara abil. Foto: Shutterstock

Miks on sedasorti kuriteod endiselt levinud ning miks meie inimesed hoiatustest ja manitsustest hoolimata ikka veel lubavad kurjategijad oma konto kallale, sellest räägib Postimehele politsei- ja piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri kriminaalbüroo küber- ja majanduskuritegude talituse juht Hannes Kelt.

Kuivõrd on aasta jooksul skeemid, millega inimesi on petetud, muutunud? Millised on viimase aja tähelepanekud?

Kõige levinumad skeemid on paraku Eesti inimestele tuttavad juba aastaid, kuid on ajaga mõneti muutunud. Näiteks on Eesti naised saanud juba aastaid tagasi kirju inimestelt, kes esitlesid end Afganistanis teenivate USA sõjaväelastena.

Praegu mõeldakse muu asjakohasem legend, mille sisu jääb samaks: inimene soovib luua romantilist suhet ja mingi aeg selgub, et uus virtuaalne sõber vajab ka rahalist toetust.

Märksõnad
Salvesta lood hiljem lugemiseks!
Minu lood
Eesti uudised
Majandus
Merendus
Maailm
Arvamus
Fookus
Kultuur
Sport
Maa Elu
Tagasi üles