N, 2.02.2023

Ringkonnakohus mõistis Lihula tulistajale eluaegse vangistuse

Lauri Habakuk
Ringkonnakohus mõistis Lihula tulistajale eluaegse vangistuse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Mikk Tarraste Pärnu maakohtus mullu aprillis.
Mikk Tarraste Pärnu maakohtus mullu aprillis. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees
  • Ringkonnakohus ei omistanud Tarraste kahetsusele suuremat kaalu
  • Tarraste kaitsja sõnul ei ole veel teada, kas nad kaebavad otsuse edasi
  • ​Tarraste ohvrite pereliige: see karistus on õiglane

Tallinna ringkonnakohus langetas eile otsuse ja mõistis mõrvar Mikk Tarrastele eluaegse vangistuse.

Tallinna ringkonnakohus muutis Pärnu maakohtu süüdimõistvat otsust karistust puudutavas osas, mõistes 33-aastasele Tarrastele 20-aastase vangistuse asemel eluaegse vangistuse.

Tarraste mõrvatud Lihula apteekri Ülle Heinveri tütrele ja raskeid vigastusi saanud poiste emale Siret Keskülale tuli hommikul kohtuotsuse kohta meil. «Mõtlesin, kas lähen sinna eesti.ee lehele seda lugema, käed niimoodi värisesid, et ei saanud klahvidele pihtagi,» kirjeldas ta. «Mõtlesin, kas julgen lugeda.» Kõigepealt otsis ta tekstist sõna «eluaegne». Kui see silma hakkas, julges ta dokumenti edasi lugeda. Siis tegi ta lahendist kuvatõmmise ja saatis abikaasa Randole. «Kas see on päriselt, kas sinagi näed seda?» küsis naine.

Keskülad on ringkonnakohtu otsusega rahul. Siret Kesküla põhjendas, et see on õiglane ning annab ohvritele natukegi tagasi turva- ja õiglustunde ja ühiskonnale signaali, et niisuguste kuritegude eest kehtib raskeim võimalik karistus.

Gardi Anderson. 
Gardi Anderson. Foto: Marianne Loorents

«Olen otsusega rahul,» tõdes prokurör Gardi Anderson.

Kohtu vastsete põhjendustega Anderson alles tutvub, kuid märkis, et kindlasti on otsus märgilise tähendusega. «Nagu ütleb ringkonnakohus: asjaolude ja oma erakordselt raskete tagajärgede poolest on Tarraste toime pandud mõrv Eesti senises kohtupraktikas ja õigusruumis väga erandlik,» sedastas ta.

​Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa tunnistas, et pole otsust veel lugenud. «Päris paljud inimesed on mulle helistanud ja öelnud, et otsus on selline,» lausus ta. «Tean, et otsus on pikk, 28 lehekülge, seda annab ikka lugeda. No peab lugema!»

Tarraste lausus ringkonnakohtu istungil, et langetagu ringkonnakohus millise otsuse tahes, tema tunnustab seda. Roosmaa ei osanud veel aga öelda, kas Tarraste võib soovida otsust edasi riigikohtusse kaevata. «Ma ei oska praegu midagi kosta, sest mul oli temaga telefoni teel kokkulepe, et pärast selle otsuse avaldamist saame kokku ja arutame,» avaldas Roosmaa. Ta toonitas, et see, mis edasi saab, oleneb sellest, mida Tarraste otsustab.

Roosmaa tõdes, et ükskõik, kuidas tema kommenteerib, kahvatub see tänase otsuse kõrval. «Sellepärast ei pea ma õigeks siin midagi kommenteerida,» sõnas ta. «Vähemalt mitte enne seda, kui olen saanud Mikuga rääkida. Erakordne otsus. See on terves õiguspraktikas erakordne, et kohtute seisukohad lahknevad sedavõrd.»

Erakordne otsus. See on terves õiguspraktikas erakordne, et kohtute seisukohad lahknevad sedavõrd.

Mikk Tarraste kaitsja Rünno Roosmaa

 

Ringkonnakohtu hinnangul ei vastanud varasem karistus süüteo raskusele ega süüdimõistetu isikule. Ringkonnakohus selgitas, et maakohus oli toonud õigesti välja mitu olulist asjaolu, mis suurendavad süüdistatava süüd. Küll aga leidis ringkonnakohus, et süü suuruse juures oli raskendava asjaoluna arvestamata jäänud see, et Tarraste oli oma teoga täitnud kuriteokoosseisu erisugused kvalifitseerivad tunnused, üheksast tunnusest kolm.

Süüdistuse kohaselt tappis Tarraste kaks ja vigastas viit inimest. Oma tegevusega ohustas ta määramata arvu isikute elusid ja tervist, samuti tekitas varalist kahju.

2020. aasta 6. juunil avas Mikk Tarraste Lihulas inimeste pihta tule. Tarraste tappis kaks ja vigastas viit inimest. Pildil üks kuritööpaikadest.
2020. aasta 6. juunil avas Mikk Tarraste Lihulas inimeste pihta tule. Tarraste tappis kaks ja vigastas viit inimest. Pildil üks kuritööpaikadest. Foto: Lilli Tölp

Kokku ohustas Tarraste vähemalt 17 inimese elu ja tervist, kellest neli olid kolme- kuni üheksa-aastased lapsed. Kõik kannatanud olid talle võõrad, neil polnud Tarrastega mingit suhet ega tema ees ühtki süüd. Nii nende asjaolude kui ka oma erakordselt raskete tagajärgede poolest on Tarraste toime pandud mõrv ringkonnakohtu hinnangul Eesti senises kohtupraktikas ja õigusruumis väga erandlik.

Ringkonnakohus pidas süüdistatava puhtsüdamliku kahetsuse arvestamist karistust kergendava asjaoluna korrektseks, kuid oli maakohtust erineval arvamusel selles, millist kaalu peaks sellele kahetsusele omistama. Ringkonnakohtu hinnangul oli süüdistatava kahetsus pigem ootuspärane, arvestades juhtunu ja selle tagajärgede äärmuslikkust, ja ainuüksi see faktor ei kaalu üles süüd suurendavate asjaolude massiivset kogumit.

Ringkonnakohus oli maakohtust erineval arvamusel selles, millist kaalu peaks Tarraste kahetsusele omistama.

Ringkonnakohus leidis, et kuigi arvestades Mikk Tarraste varasemat haridust, pereelu, tegusat tööelu, ühiskonnaelus osalemist ja kehtivate karistuste puudumist, oli ta juba kuriteo toimepanemise ajal tavamõistes väga kenasti sotsialiseerunud inimene, pani ta sellest hoolimata toime raskema kuriteo kui enamik ühiskonnastamisel abi vajavaid inimesi. Seetõttu ei saa kohtu hinnangul öelda, kas Tarraste tinglik taasühikonnastumise võimekus oleks parem 20-aastase vangistuse järel või siis, kui ta saaks võimaluse vabaneda 25 aasta möödudes.

Seega puudusid kohtu hinnangul Tarraste isikuga seotud asjaolud, mis räägiksid ühemõtteliselt 20-aastase vangistuse kasuks ja eluaegse vangistuse kahjuks. «Kuna tegu oli ootamatu ning ka süüdistatav ise ei oska sellele selgitust anda ja tunnistab süüd vaid osaliselt, siis ei ole võimalik välistada sarnase ootamatuse kordumist tulevikus. Seega ei ole võimalik ennustada tõsikindlalt, milline karistus hoiaks paremini ära tema edasised samasugused kuriteod,» märkis kohus.

Kokkuvõtvalt leidis ringkonnakohus, et kui inimene on pannud toime nii ränga kuriteo, mille eest eluaegse vangistuse mõistmine on kohane ja põhjendatud, siis ei ole sugugi mõeldamatu ega ebaproportsionaalne, kui selline inimene – olgugi varem karistamata, kõrgharidusega ja ühiskonnas hästi toimetulev – korraldab oma ülejäänud elu vanglas.

Ka rõhutas ringkonnakohus, et mitme inimese tapmise eest mõistetav karistus peab andma ka ühiskonnale selge signaali selle kohta, et õiguskord taunib niisugust käitumist otsustavalt ja rangeimal võimalikul viisil. Antud juhul oli tegu suunatud otseselt ligi paarikümne inimese elu ja tervise vastu. Seetõttu ei saanud kohus alahinnata otsuse üldpreventiivset tähendust ehk seda, millise sõnumi annab see sellise käitumise lubamatuse kohta ja vajaduse kohta vältida selliseid juhtumeid juba eos. «Õiguskorra kaitse huvides tuleb arvestada ka vajadusega kindlustada ühiskonda äärmiselt ohtliku kuriteo toime pannud M. Tarraste eest. Nii ennustamatult toime pandud ja raskete tagajärgedega kuriteo puhul ei saa riik võtta kergekäelist riski, et midagi sarnast võiks ettenähtavas tulevikus korduda,» märkis kohus.

Süüdistatav palus kohtult õiglast lahendust. Absoluutse karistusteooria kohaselt oleks õiglane karistus eluaegne vangistus.

Tallinna ringkonnakohus

​Lisaks juhtis kohus tähelepanu ka karistuse lunastuslikule aspektile – karistusele kui süüdlase võimalusele oma süü lunastada ehk moraalselt heastada. «Mitme elu võtmisel on selline luna kahtlemata äärmiselt suur. Süüdistatav ise hindas oma ringkonnakohtus esitatud kõnes süüd ja sellele vastavat moraalset heastamisvajadust peaaegu mõõtmatuna, piibellikes kategooriates: «Minu süü on äärmiselt suur. /…/ Inimese elu on püha. Olen selle pühaduse vastu eksinud, seda rüvetanud. Elu võtmiseks ei ole ühtegi moraalset õigustust.» Kannatanud on pidanud sellele lunale vastavaks eluaegset vangistust. See on ka maksimaalne karistus, mida seadus (so Eesti ühiskond) lubab sellisele teole määrata. Ka mõõtmatu süüga teole ei saa raskemat karistust määrata. Süüdistatav palus kohtult õiglast lahendust. Absoluutse karistusteooria kohaselt oleks õiglane karistus eluaegne vangistus,» lisas kohus.

Eilset otsust võib Tarraste kaitsja riigikohtus vaidlustada 30 päeva.

Märksõnad
Tagasi üles