K, 30.11.2022

TARK TARTU ⟩ Inimesed kannavad viirust iseenese teadmata ja pahaaimamatult

Tartu ülikooli seireuuring: neljas koroonalaine pole veel tippu saavutanud
Aime Jõgi
, ajakirjanik
Inimesed kannavad viirust iseenese teadmata ja pahaaimamatult
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 18
Professor Ruth Kalda teab suurepäraselt, kui palju oleneb iga üksiku inimese käitumisest koroonaviiruse levik.
Professor Ruth Kalda teab suurepäraselt, kui palju oleneb iga üksiku inimese käitumisest koroonaviiruse levik. Foto: Margus Ansu

Sel teisipäeval esitles Tartu ülikooli peremeditsiini professor Ruth Kalda valitsusele koroonaviiruse levimuse seireuuringu värskemaid tulemusi. Tänavune esimene seire kestis 11.–24. jaanuarini, testiti 2352 täisealist inimest.

Lühikokkuvõte on see, et koroonaviirusega nakatunute hulk on detsembriga võrreldes hoogsalt kasvanud, enim nakatunuid on nooremas, 18–39-aastaste vanuserühmas. Valdaval osal nakatunutest haigustunnuseid pole, mis tähendab, et suur hulk inimesi kannab viirust edasi enese teadmata.

Koroonapositiivsete illustreerimiseks näitab Ruth Kalda matemaatikute ja statistikute töö tulemusena valminud graafikut (paremal), kus tulbad lainetena kerkivad ja langevad. Iga post väljendab ühe etapi tulemust, millest saadud hinnang on üle kantud rahvastiku koguarvule teadmisega, et veavõimalus on alati olemas.

Koroonaviiruse levimuse hinnang.
Koroonaviiruse levimuse hinnang. Foto: Allikas: Ruth Kalda

Tulbad on kolmevärvilised, hinnates nii koroona tunnustega kui ka tunnusteta nakkusohtlike inimeste hulka, samuti jääkpositiivsete inimeste hulka. Jääkpositiivsus on seotud kas läbipõetud haiguse või hiljutise vaktsineerimisega ja näitab neid, kes enam ohtlikud ei ole.

Kõige salakavalam on punane triip, kuna märgib neid nakkusohtlikke inimesi, kel haigustunnused puuduvad. See punane triip jaanuarikuu tulbas on mitu korda laiem, kui oli mullu detsembris, ning see ei tähenda muud, kui et ülinakkav omikrontüvi, mille saamist inimene ei märka, on jõuliselt kohal.

Müstilised antikehad

Antikehadega täisealiste inimeste osakaal elanikkonnast kasvab aga vaevaliselt, see on suurenenud vaid ühe protsendi võrra. Sest haigestutakse ju ka korduvalt ja haigestuvad need, kes on juba vaktsineeritud – neil kõigil olid antikehad olemas varemgi. Päris uusi vaktsineerituid tuleb juurde vähe. Ja neil, kes on haiguse varakult läbi põdenud ega ole end vaktsineerinud, on antikehad juba kadumas.

Hinnang antikehadele.
Hinnang antikehadele. Foto: Allikas: Ruth Kalda

Viimase uuringuetapi andmete järgi on antikehad olemas 98 protsendil vaktsineerituist ning 91 protsendil neist, kes on haiguse läbi põdenud.

Kui hinnata aga kõiki Eesti täisealisi inimesi, siis antikehad on olemas 83 protsendil ning tõhustusdoosi saanute osakaal moodustab kõigist antikehadega isikutest kolmandiku.

Samas on antikehade olemasolu või nende puudumine ning see, keda antikehad päriselt kaitsevad, Ruth Kalda sõnul üks kõige enam küsimusi tekitav teema.

Ühel inimesel on pärast haigestumist või vaktsineerimist antikehade tase näiteks 500 ühikut, teisel aga 40 000 ühikut. Keegi ei tea, miks. Keegi ei tea ka seda, missugusest tasemest alates on antikehadest abi, ja kellel.

Omikrontüvele mõeldes läheb pilt aina keerulisemaks. Haigestuvad kõik, sõltumata antikehade olemasolust ehk sellest, kas oled haiguse juba läbi põdenud, kas oled vaktsineeritud või mitte. Tõhustusdoosi saanute risk nakatuda on küll ligi kolm korda väiksem kui neil vaktsineerituil, kes tõhustusdoosi saanud pole.

Kindel saab olla ka selles, et läbipõdemine ja vaktsineerimine või mõlemad koos kaitsevad raskema haigestumise ja haiglasse sattumise eest.

Kuidas uuring käib?

Tartu ülikooli teadlaste seireuuringu eesmärk on aimu saada koroonaviiruse tegelikust levikust. Seda nii haigustunnustega kui ka tunnusteta inimeste seas ning eri rahvastikurühmades.

Professor Ruth Kalda selgitas, et uuringu iga etapi jooksul küsitletakse ja testitakse inimesi pooleteise nädala jooksul. Testitavad valib välja küsitlusfirma juhuslikkuse põhimõttel, ja nii, et valik oleks kooskõlas elanikkonna soo, vanuse, haridustaseme ja elukohaga.

Kõik valitud kihid esindavad rahvastiku eri suurusega rühmi. Levimuse hinnangu leidmisel ei ole kasutatud lihtsat aritmeetilist, vaid kaalutud keskmist, mis tähendab, et eri tunnuste mõju koguvalimile on erinev.

Valimisse sattunud inimesed täidavad kas veebiküsimustiku või neid küsitletakse telefoni teel. Seejärel asutakse inimesi jälgima kahes rühmas: ühes on sümptomite ja kaebustega inimesed ning teises need, kel sümptomeid ei ole. Kõik uuringusse kutsutud inimesed saadetakse testima, kuna sümptomiteta inimene võib samuti olla viirusekandja.

2020. aprillist 2022. aasta jaanuarini on 23 uuringuetapis ühtekokku küsitletud üle 70 000 täiskasvanu ja testitud üle 57 000 inimese.

2021. aasta veebruarist alates seiratakse ka koroonaviirusevastaste antikehade olemasolu täiskasvanud elanikkonnas.

Rohkem infot leiab TÜ veebilehelt.

Ruth Kalda hinnangul on praegu liikvel olevast koroonaviirusest üle 80 protsendi omikrontüvega viirus. Deltatüvi ei ole kadunud, see on ka endiselt väga agressiivne ning ohustab paljusid.

Ükskõik kus liikudes puutume praegu tahes-tahtmata kokku nakkusohtlike inimestega. Mitte keegi ei saa enam kinnitada, et tema ei ole nakkusohtlik. Näib, et kõik inimesed saavad omikroni varem või hiljem ja lohutus on ainult, et omikroniga haigestudes põed kergelt.

Mida ikkagi teha?

Unustame viiruse ja säästame end stressist?

«Arstina ei saa ma seda soovitada,» ütleb Ruth Kalda. «Sest, mis tähendab kergemalt põdemine? Kui inimene on mitu päeva palavikus ning halb enesetunne ja väsimus kestab nädalaid, siis kas see on kerge haigus?»

Põnev teema on seegi, et mille pärast omikrontüve põhjustatud koroonat üldse kergemaks peetakse? Kas sellepärast, et elanikkond on suures osas vaktsineeritud ja haiguse läbi põdenud? Või ongi selle viirusetüve põhjustatud haigus oma olemuselt kergem?

Ühel inimesel on antikehade tase 500 ühikut, teisel 40 000 ühikut. Keegi ei tea aga, missugusest tasemest alates on antikehadest päriselt abi.

Ruth Kalda viitab hiljuti loetud teadusartiklile, mis on publitseeritud Lõuna-Aafrika Vabariigi näidetel ning kus oli võetud vaatluse alla uue koroonaviiruse kõik tüved ja haiguse kulg.

Selle artikli järeldustes oli, et omikron on kergem küll, aga ainult 25 protsenti sellest kergusest saab seletada viiruse olemusega. Ülejäänud kergus on seotud vaktsineerituse ja läbipõdemisega või mõlemaga koos.

Eesti elanikkonnast on vaktsineerituid esialgu vaid 62,2 protsenti.

Ülekoormatud perearstid

Juba praegu on selge, et omikron on oma tulekuga pannud tugeva löögi alla mitte ehk enam niivõrd haiglaarstid, kuivõrd perearstid.

Perearstid ja -õed vastavad telefonikõnedele, jagavad nõu ja juhiseid haigestunutele, lähikontaktsetele, kirjutavad välja saatekirju testimisele ja haiguslehti neile, kes kodus töötada ei saa, peavad ühendust koroonapositiivsete patsientidega, kes on eakad või kaasnevate haigustega ja kes ootavad haiguse möödumist kodus... Lisaks kõik muu töö ja muude haiguste ravi.

Koroonaeelsel ajal meist mitte keegi ju iga köha ega nohuga arsti poole ei pöördunud. Ehk on aeg suhtuda koroonasse juba samamoodi nagu tavalisse hooajalisse viirushaigusse? Püsida haigestumise korral kodus, olla vastutustundlik ja mitte iga hinna eest püüda teada saada seda, mis nimega viirus see on? Eelkõige leevendada sümptomeid, hoolitseda enda eest ja saada terveks.

Ruth Kalda selgitab, et kunagi saab omikrontüvega koroonaviirushaigusest ilmselt sesoonne haigus küll, aga praegu...

«Ei gripp ega ükski teine meile praegu teada olev viirushaigus, välja arvatud leetrid, ei ole nii kõrge nakatumisvõimega, nagu on omikrontüvega koroonaviirus,» räägib ta. «See nakatumisvõime teebki selle viiruse eriliseks, ohtlikuks ja salakavalaks.»

TÜ seireuuringu eestvedaja Ruth Kalda ütleb, et uuring jätkub ka sel aastal, et anda teadusnõukojale ja valitsusele tõenduspõhiseid andmeid nakkuse leviku kohta..
 
TÜ seireuuringu eestvedaja Ruth Kalda ütleb, et uuring jätkub ka sel aastal, et anda teadusnõukojale ja valitsusele tõenduspõhiseid andmeid nakkuse leviku kohta..  Foto: Margus Ansu

Ta on nõus, et varem või hiljem nakatab omikrontüvi ilmselt kõik inimesed. Maailma terviseorganisatsioon on ennustanud, et juba märtsikuuks võiks pool maailma rahvastikust olla omikrontüve läbi põdenud.

Kui praegu muuta elu piiranguvabamaks ja viirust enam üldse mitte seirata, nakatuks veelgi suurem hulk inimesi ühekorraga. See koormaks nii perearstisüsteemi kui ka haiglaid, ka rasked juhud ei jääks siis tulemata.

Ruth Kalda usub, et PCR-teste hakkavad eelolevail nädalail ilmselt aina sagedamini asendama viiruse antigeeni kiirtestid, ja soovitab neid ise. Kui kiirteste teha piisavalt sageli, on võimalik iseennast päris hästi valvata.

Positiivse vastuse korral tuleb olla vastutustundlik ja jääda vähemalt nädalasse isolatsiooni. Haigustunnuste tekkimise puhul 10-päevasesse isolatsiooni ning vähegi tõsisemate nähtude puhul võtta kindlasti ühendust perearstiga. Head nõu jagab ka perearsti telefon 1220.

Märksõnad
Tagasi üles