E, 28.11.2022

Vaata Eesti kõige ilusamaid maju

Selgusid aasta arhitektuuripreemiad
Kultuuritoimetus
Vaata Eesti kõige ilusamaid maju
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Fahle galeriitänav. Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid)  Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Katri Mets, Laura Ojala (Lumia) ja Margit Argus, Katariina Teigar (studioARGUS). Valmis: 2020
Fahle galeriitänav. Maastikuarhitektuur: Mirko Traks, Juhan Teppart, Uku Mark Pärtel, Kristjan Talistu, Karin Bachmann (Kino Maastikuarhitektid) Arhitektuur: Margit Aule, Toomas Adrikorn, Katri Mets, Laura Ojala (Lumia) ja Margit Argus, Katariina Teigar (studioARGUS). Valmis: 2020 Foto: Terje Ugandi

Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ning loomeliidud Eesti Arhitektide Liit, Eesti Sisearhitektide Liit ja Eesti Maastikuarhitektide Liit andsid välja tänavused arhitektuuripreemiad, millega tunnustati Eesti arhitektuurivaldkonna väljapaistvamaid saavutusi, teoseid ja nende autoreid.

Arhitektuuripreemiatele esitati 184 kandidaati, kelle hulgast valisid žüriid 55 nominenti ja tunnustasid 19 laureaati, sealhulgas anti välja kaks tudengipreemiat.

«Ootuspäraselt on 2021. aasta arhitektuuripreemiate maastikul tegijad avaliku sektori tellimusel valminud ühiskondlikud hooned – Lodjakoda Tartus, Haapsalu põhikool, Saue vallamaja, Hiiumaa elamuskeskus Tuuletorn, isegi väike lugemispaviljon Tallinnas Koidula tänavas. Samasse ritta sobivad laureaatidena Pärsti mõisalasteaia või TalTechi teadus- ja õppehoone sisekujundused,» ütleb arhitektuuriteadlane Triin Ojari ja nendib, et «seda suurem heameel on näha börsifirmat Tallinna Sadamat investeerimas arhitektuuri: tänavu nii Kulka kui ka EALi aastapreemia võitnud Vanasadama kruiisiterminal on maja ja maastik ühekorraga – strateegiliselt õige samm mereääre inimsõbralikumaks muutmisel.»

«Aasta-aastalt on maastikuarhitektuur nominentide reas esindatud aina arvukamalt ja veenvamate töödega ning tundub, et mugava ja atraktiivse roheala loomine linna on uus normaalsus. Ja kui muidu oli taaskasutust ja rekonstrueerimisprojekte nominentide seas vähevõitu, siis sisearhitektide disainmõtet loovalt kasutav saatesari Restoran 0 täitis selle tühimiku parimal võimalikul moel,» tõdeb Ojari.

Võidutööde puhul toodi esile elusõbralikkust ning nende loojate lähtumist dialoogist olemasolevaga. «Esitatud tööde suurest arvust ja tasemest võib järeldada ainult ühte: Eesti arhitektuur on kõrgel professionaalsel tasemel ning silma paistmiseks tuleb nihutada piire, eristuda, katsetada. Lihtsalt heast tasemest ei piisanud ei nominentidel ega ka laureaatidel. Võitjate puhul ei ole loomingulisust käima tõmmanud mitte piirangute puudumine ja täielik vabadus, vaid just nõue kohaneda ja asuda dialoogi olevaga,» rääkis sisearhitektide liidu žürii liige Siim Raie.

Märksõnad
Tagasi üles