K, 8.02.2023

Koolipidajate ette kerkis karmi otsuse tegemise aeg

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Koolipidajate ette kerkis karmi otsuse tegemise aeg
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kuigi foto tutipidu tähistavatest Abja gümnaasiumi abiturientidest on tehtud kaks aastat tagasi, ei pea ka tänased noored muretsema, sest Mulgi vallavalitsuses ei ole gümnaasiumide sulgemise küsimus päevakorral.
Kuigi foto tutipidu tähistavatest Abja gümnaasiumi abiturientidest on tehtud kaks aastat tagasi, ei pea ka tänased noored muretsema, sest Mulgi vallavalitsuses ei ole gümnaasiumide sulgemise küsimus päevakorral. Foto: Elmo Riig/Sakala

Maaperedes arutatakse mitte elektri röögatu hinnatõusu üle, vaid muretsetakse, mis saab kodulähedase kooli gümnaasiumiastmest. Viskas ju haridus- ja teadusministeerium (HTM) koolivõrgu korrastamise palli kohaliku omavalitsuse väravasse, tagasisööduks on aega märtsi lõpuni. Vahepealse paari kuuga tuleb vallamajas otsustada, kas sulgeda alla saja õpilasega gümnaasiumiaste ja võtta „tänuks” vastu 1152 eurot 10.–12. klassi lapse kohta või pingutada piirkonna tulevikule mõeldes edasi.

HTMi kunagine koolivõrgu korrastamise juht Kalle Küttis mainis Vikerraadios, et meil on 47 munitsipaalkooli, mille gümnaasiumiastmes õpib alla saja ning kolmandikus neist alla 50 õpilase. Tema arvates on HTMi otsus samm õiges suunas, innustades omavalitsusi täiendava toetusega koolivõrku korrastama.

„Gümnaasiumihariduse ja maagümnaasiumide teema on tuline, tundeid ja tujusid täis,” nentis Pärnumaal tunnustatud koolijuht, Kilingi-Nõmme gümnaasiumi direktor Erli Aasa­mets.

Aasametsa sõnul saab gümnaasiumide tegevust vaadelda riigi, maakonna, kogukonna, aga ka perekonna tasandilt. Loogiline, et argumendid on erinevad ning sama mudel ei tööta linnas ja maal ega ka igas maakonnas.

Kilingi-Nõmmes käib gümnaasiumiastmes 53 last. Prognoosi järgi jõuab see arv üle 60 ning edumeelse kooli arvas kestlikuks ka „Pärnumaa arengustrateegia 2035 pluss”.

Piirkonna vaimsuse kandja

Võrumaal on Värska gümnaasiumi moto: „Verska kuul om hüa opmisõ ja oppamisõ kotos”. „Meie kool asub unikaalses seto kultuuriruumis, suuname õpilasi märkama ja väärtustama piirkonna eripära, seto keelt, kultuuri ja traditsioone, valikkursus on pärimusõpetus, koostatakse seto temaatikaga seotud uurimustöid,” loetles Värska gümnaasiumi direktor Liina Palu, kes juhib Euroopa ettevõtliku kooli ja „Hea kooli teerajaja” tiitliga tunnustatud ning UNESCO ühendkoolide võrgustikku haaratud kooli.

Kooli missioon on julgete, loovate, hoolivate ja tegusate noorte kujunemist toetava õpikeskkonna kujundamine, lähtutakse õpilaste isikupärast ja huvidest. Koolivälised valikkursused on näiteks Tartu ülikooli teaduskooli bioloogia ja keemia õpikoda, rahatarkuse kursus, ettevõtlus- ja majandusõpe. Tähelepanuväärne on, et Setomaa vald kingib igale Värska gümnaasiumi astuvale gümnasistile töövahendina sülearvuti ning õpilasi on väljastpoolt valda kaugemaltki.

Värska alevikust on lähimate gümnaasiumideni Võrru ja Põlvasse 40 kilomeetrit.

„Kui meie lapsed peaksid minema 10. klassi mujale, lisanduksid nende vanematele kulutused transpordile, toidule, eluasemele, õppevahenditele,” arutles Palu.

Märksõnad
Tagasi üles