E, 3.10.2022

Taimed aitavad ärevust leevendada

Katrin Luke
, fütoterapeut, Karepa Ravimtaimeaed
Taimed aitavad ärevust leevendada
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Pingelistel perioodidel võib olukorda leevendada kuldjuur, mis kasvab ka Eestis.
Pingelistel perioodidel võib olukorda leevendada kuldjuur, mis kasvab ka Eestis. Foto: Karepa Ravimtaimeaed

Pime ja haigusterohke talv on raske ka lastele, keha on nõrk ning üleväsimusest tulevad haigused ja stress. Lisaks pinged koolis ja ühiskonnas. Taimravi ja õige toitumine on üks leebemaid meetodeid, kuidas end aidata. Lisaks oskus last kuulata, öelda hea sõna ja toetada. Tugeva depressiooni ja stressi korral tuleb loomulikult pöörduda arsti poole.

Õhtuseks rahustavaks teeks võib lastele anda melissi, aed-monarda, hariliku pune, nurmenuku ja kummeli teed, ka nõrgema toimega mündid sobivad. Neid võib juua eraldi, aga ka segudena. Teed tuleks juua paar tundi enne magamaminekut. Maitsestamiseks on parem kasutada mett.

Tee valmistamiseks võetakse dessertlusikatäis taimi tassi kuuma vee kohta ja lastakse tõmmata 10 minutit. Oma aias oleme seganud pune, mündi, nurmenuku ja vaarikalehed.

Närvipinge korral ja närvide tugevdamiseks võib segusse lisada ka basiilikut. See sobib ka toidu maitsestamiseks. Und soodustavad piim ja piimatooted, eriti juust. Basiilik sobib hästi juustu kõrvale, salati sisse või võileivale. Samuti on punega, ka see sobib juustuga, eriti pitsale ja juustupirukatesse. Und soodustavad ka kirsid, kuivatatud kirsse võib lisada tee sisse või lihtsalt süüa.

Enneta varakult

Ärevushäired on juba tõsisem probleem ja sellega tuleks tegeleda enne, kui asi hulluks läheb. Võib proovida eelkirjeldatud taimi, aga kui need nõrgaks jäävad, on parima toimega taim ärevuse vastu veiste-südamerohi. Taim on kibeda maitsega, seetõttu väiksemad lapsed ei pruugi seda juua. Küll aga suuremad lapsed joovad algul huvi pärast ja kui aitab, siis juba teadlikult. Veiste-südamerohul pole kõrvaltoimeid, seda võib juua pikka aega.

Põhjamaades on rahustava taimena kasutatud kukemarja ürti (kasvab soodes ja rabades, ka mere ääres mändide all, tihti koos kanarbikuga). Tee valmistamiseks võetakse 1 sl kuivatatud ürti, valatakse üle kuuma veega ja lastakse tund aega kanne all tõmmata. Kukemari on igihaljas taim, saab koguda aasta ringi.

Stressi vastu aitab naistepuna, millel on rahustav ja meeleolu parandav toime. Naistepunal on kõrvaltoimeid teiste ravimitega ja taim vedeldab verd. Kuur ei tohiks kesta üle kolme nädala. Kui on tarvis, võib 2–3 nädala järel kuuri korrata. Kõrvenõges on samuti pimeda aja taim, mis suurendab serotoniini hulka meie kehas. Seda võib kasutada nii teena, teesegudes kui ka toidus.

Maitseainetest sobivad toidulauale safan, kurkum, karri, muskaat, Tseiloni kaneel, apelsinikoor. Stressi ja masenduse korral parandavad meeleolu ka mitmesugused lõhnad. Värskeid taimi praegu pole, aga saab kasutada eeterlikke õlisid: kõik tsitruselised, meliss, roos. Kindlasti tuleb kasutada 100% naturaalseid õlisid. Suvel võib kasutada värskeid taimi: kaselehed, meliss, naistepuna, pune, lavendel.

Iga inimene on erinev, seega kõik lõhnad ei meeldi kõigile, aga valik on suur ja igaüks leiab oma. Õlisid võib kasutada lõhnalampides, kreemides, kehaõlides, omavalmistatud lõhnades, neid võib lisada vannivette, eeterlikku õli võib tilgutada ka lõhnapadja või riidelapi sisse. Oluline on sel valgusvaesel ajal olla õues, eriti päikesepaistelisel päeval. Nii saab organism ise D-vitamiini sünteesida. Tarvis on välja puhata ja magada.

Toitumine tähtis

Et organism saaks kõik vajalikud ained kätte, tuleb süüa mitmekesiselt. Aedviljad, valk, täisteratooted, külmpressitud õlid, puuviljad aitavad organismi vastupanuvõimet tugevdada. Õnnetunnet tekitavad ka kakao ja mõru šokolaad. Väga mõnusa joogi saab kakaost ja mündist.

Stressi, ärevust ja depressiooni on mõningates koolkondades seostatud ka kehvveresusega. Siis tuleks lisada menüüsse maasikad, kirsid, vaarikad, veiseliha, maks, petersell, lehtkapsas, peet.

Organismi tugevdamiseks, eriti kurnatuse ja väsimuse korral sobivad kõrvenõgese tee, kibuvitsamarjad, ka koduaia marjad. Kõike ei pea teena tarbima, kõrvenõgesejahu sobib ka toidu sisse (koogi, karaski, supi, kotleti sisse). Kõrvenõgese ja muid rohejahusid saab kasutada kamas ja smuutides. Kel oma aed, võib juba suvel kuivatada kõrvenõgest, peedilehti, lehtkapsast, peterseli, punet, jahvatada sellest jahu ja kasutada talvel.

Eriti raskel ja pingelisel perioodil, nagu võistlused, eksamid, on kasutatud ka adoptogeenide rühma taimi, mis aitavad olukorraga kohaneda, kuid lastele need kõik ei sobi. Leebemaid (sidrunväändik ja kuldjuur) võib siiski kasutada. Spordiga tegelejatele sobib ka eleuterokokk. Need taimed kasvavad ka Eestis.

Märksõnad
Tagasi üles