/nginx/o/2022/02/09/14355630t1h9920.jpg)
1. veebruarist avanes taas hajaasustuse programmi taotlusvoor, kust maapered juba peaaegu kümme aastat toetust on saanud küsida. Olgugi et programmis pole midagi uut, on inimestel toetuse taotlemisel segadust, kõige keerulisem on aga järelaruande tegemine.
Võru vallavalitsuse arendusspetsialist Merle Tsirk sõnas, et peamine probleem toetuse taotlemisel on taotlejate tegelik elukoht – sageli küsitakse toetust majapidamisele, kus aasta ringi sees ei elata ning sissekirjutus puudub. Just viimast aga hajaasustuse programm nõuab. „Ka omaosaluse suurus seab takistusi – mida väiksem sissetulek, seda suurem mure,” tõdes Tsirk. Taotlusvormide täitmine tekitab samuti omajagu peavalu, ent kes omapäi hätta jääb, saab alati omavalitsusest abi küsida.
Enim küsitakse toetust just kanalisatsiooni- ja veesüsteemide rajamiseks või uuendamiseks. „Kanalisatsioonisüsteemide järel soovitakse toetust puurkaevude rajamiseks või puhastusseadmete soetamiseks, et parandada olemasoleva joogivee kvaliteeti,” tõi Saaremaa valla keskkonnataristu peaspetsialist Anu Teppan välja. Lisaks saab toetust küsida juurdepääsuteede ja autonoomsete elektrisüsteemide rajamiseks.
Järva valla keskkonna peaspetsialist Triin Tõnisson selgitas, et eelmisel aastal oli esitatud projektide keskmine maksumus 4970 eurot. „Taotluse juurde tuleb lisada kaks hinnapakkumist, tavaliselt võetakse taotluse eelarves aluseks odavaim pakkumine, kuid mitte alati. Kõik oleneb olukorrast ning võib juhtuda, et kallimas pakkumises on midagi olulist ära toodud, mis aitab paremini projekti eesmärki ellu viia,” rääkis Tõnisson.
Mitmed omavalitsused on toetuse saamisel määranud eelistatud sihtrühmad: lastega pered, pered, kus on puudega isikuid, ja vanaduspensionärid. „Ka teistel on võimalus toetust taotleda, paraku jäävad aga need taotlejad projektide hindamisjärjestuses tahapoole. See aga ei välista võimalust toetust saada. Kõik oleneb konkreetse aasta taotlejatest ja nende arvust,” sõnas Merle Tsirk. Triin Tõnisson lisas, et kui investeeringu tarvidust on projektis veenvalt põhjendatud, ei ole ka üksi elaval inimesel võimatu toetust saada.
Kuna projektis osalemiseks on tähtis sissekirjutus, siis alles ehitusjärgus majapidamisele toetust küsida ei saa.
Merle Tsirk tõi välja, et suurimad mured tekivad puurkaevude rajamisel. Peamine põhjus – pakkumises märgitud kaevu sügavus ei osutu reaalsuses piisavaks või tekivad pinnasega seotud probleemid. „Samuti tuleb ette, kus hinnapakkumises pole küsitud veeanalüüside võtmist või seda, et tööde teostaja ajab korda kogu projektiga seotud dokumentatsiooni,” rääkis ta. Kui need pakkumisest välja jäävad, on toetuse saaja hiljem hädas, et kasutusluba või -teatist taotleda.
Ka jäädakse hätta aruande esitamisega, kuigi tööd on tehtud juba pool aastat tagasi. Nimelt peavad paljud toetuse saajad kaasnevat aruandlust liiga keeruliseks. „Seda kinnitab ka tõsiasi, et peaaegu iga teine aruanne on esitatud puudulikult või pole aruandega kaasa pandud nõutud lisasid,” nimetas Tsirk. Tema hinnangul võiks mõelda, kuidas dokumentatsiooni täitmist lihtsamaks teha, aktsepteerida võiks ka lihtsustatud kujul eelarve täitmise tabelit.
Mitmed eelmisel aastal toetuse saanud on aga mures, kuidas märgatavalt kasvanud ehitushindade juures oma projekt ellu viia, sest toetuse summa ei suurene ja lisaraha tuleb leida omast käest. Anu Teppan soovitab sellisel juhul projekti eelarve üle vaadata – kas on ehk võimalik soodsamat lahendust valida või on eelarves tegevusi, mida saaks ka oma jõududega teha.
Merle Tsirk tõi välja, et lisaks hinnatõusule on hinnapakkumiste kehtivusajad palju lühemad kui varem. Paraku saab taotleja taotluse esitada selle pakkumise järgi, mille ta on saanud. „Toetuse saajale jääbki siin paraku valik, kas katta tööde tegemiseks vajalikud lisakulud omavahenditest või loobuda toetusest,” ütles ta.
Taotlusvoor on avatud 1. aprillini. Programmist on eraisikutel võimalik toetust saada kuni 6500 eurot majapidamise kohta, sealjuures peab taotleja omafinantseering moodustama vähemalt 33% projekti maksumusest. Toetusvahenditesse panustab ühe kolmandiku riik, kolmandiku omavalitsus ja kolmandiku eraisikud ise.
