Venemaa-vastased sanktsioonid tabaksid bumerangina Euroopa majandust

Venemaa on ELi suurim energiatarnija, 38 protsenti maagaasist ja kolmandik toornafta impordist pärineb Venemaalt. Pildil Venemaa Bovanenkovo gaasimaardla. Foto: Maxim Shemetov

Ukraina ründamise korral Venemaale kehtestatavate sanktsioonide tõttu satuksid lisaks energiasektorile löögi alla ka Euroopa kaubandus, tootmine ja finantsturud. Poliitikud kardavad, et EL on karmimate sanktsioonide mõjuks vähem ette valmistunud kui Moskva.

«Väheneda võivad nii sissetulekud, tarbimine kui investeeringud, mistõttu aeglustuks majanduskasv,» ennustas hiljuti Euroopa Keskpanga president ­Christine Lagarde. Vene organisatsioonid on ELi pankadele võlgu ligikaudu 60 miljardit dollarit, Ukraina valitsus võlgneb oma riigivõlakirjade omanikele 23 miljardit dollarit, sõja puhkedes satuvad kohustuste tagasimaksed suurde ohtu. Kõige suuremad on aga siiski energiaga seotud riskid. Venemaa on ELi suurim energiatarnija, 38 protsenti maagaasist ja kolmandik toornafta impordist pärineb Venemaalt.

Eesti jaoks oleks tagasilöök analüütikute hinnangul siiski küllaltki väike. SEB analüütiku Mihkel Nestori sõnul on lisasanktsioonidel kindlasti oma hinnalipik, kuid Eesti puhul ei tasu selle suurust üle hinnata. «Aastakümneid kestnud külmade poliitiliste suhete tõttu on äärmiselt napiks jäänud ka riikidevahelised majandussidemed, mistõttu ei mahu Venemaa isegi Eesti 10 suurima kaubanduspartneri hulka,» rääkis Nestor.