R, 30.09.2022

Henry Timberg: alkoholi liigtarbimine on sotsiaalne probleem, mida tuleb lahendada koostöös

Henry Timberg: alkoholi liigtarbimine on sotsiaalne probleem, mida tuleb lahendada koostöös
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg FOTO: Siseministeerium
Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Henry Timberg FOTO: Siseministeerium Foto: Siseministeerium

Turvalisus ei ole iseenesestmõistetav. Me loome ja ehitame iga päev seda üheskoos ja see koosneb tuhandest detailist. Otsime siseturvalisuse valdkonnas pidevalt võimalusi veel paremateks ja tõhusamateks lahendusteks. Usun, et see on üks põhjus, miks üheksa eestimaalast kümnest leiab, et Eestis on turvaline elada.

Alkoholiga seotud probleemid mõjutavad oluliselt ühiskonna turvalisust ja võivad olla väga raskete tagajärgedega. Joobes inimene on ohtlik nii iseendale kui ka kaaskodanikele. Näiteks juhtuvad paljud raskete tagajärgedega liiklusõnnetused purjus peaga rooli istumise tagajärjel. Kaotame liiga palju inimesi purjus peaga ujuma mineku tulemusel ning ka lähisuhtevägivalla juhtumite puhul on sageli üks oluline tegur alkoholi liigtarvitamine. Sellepärast otsib siseministeerium pidevalt koostöökohti, kuidas algprobleemiga varakult tegelda ning raskeid tagajärgi vältida. Üks neist on mõte arutada üheskoos, kuidas kaasata eri osalisi alkoholi liigtarvitamisega hädas olevate inimeste abistamisesse. Selge on, et politseil on selle probleemiga tegelemisel oma roll, kuid alkoholismi algpõhjusi joobnute tänavalt ohutusse kohta kainenema toimetamine ei ravi.

Et alkoholiga seotud probleeme ennetada ja võimalikke kurbi tagajärgi vähendada, tuleb tegeleda juurprobleemi – alkoholi liigtarbimise põhjustega. 2018. aastal selgus, et kainenema toimetatutest viibis peaaegu neljandik kainestusmajas kaks või rohkem korda, 5 protsenti viis või rohkem korda ja paar inimest tuli viia kainenema lausa üle 130 korra aastas. Politsei viib need inimesed tänavalt kainenema, et nad endale või teistele joobeseisundis viga ei teeks. Samas ei ole inimese arestimajja viimine esimene lahendus, vaid enamik inimesi viiakse koju, milleks kohustab seadus. 2020. aastal toodi näiteks Põhja prefektuuris arestimajja kainenema 6209 inimest. Selline arv näitab, et tegemist on paljudel juhtudel käitumusliku küsimusega, mida niisama inimest arestimajas kinni hoides või iga nädal koju toimetades ei muuda. Inimese abistamise mõttest lähtuvalt oleks eesmärgipärasem, kui tema esmane kontakt oleks asutusega, kes saab pakkuda talle ka sisulist abi, näiteks sotsiaalteenustele suunamist. Ennetamise eesmärgil tuleb tegeleda varakult inimestega, kes on alkoholiprobleemidega silma jäänud. Kõik see peab aga kindlasti toimuma politsei ja omavalitsuse koostöös. Just koostöös oleks võimalik jõuda olukorrani, kus on inimese tegelik abistamine paremini tagatud.

Märksõnad
Tagasi üles