R, 7.10.2022

Kohustusliku kliimapaketi kriitika varjutab võimaluste arutelu

Anna Ploompuu
, ajakirjanik
Kohustusliku kliimapaketi kriitika varjutab võimaluste arutelu
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 3
Euroopa Liidu kliimaleppes võetud eesmärkide täitmiseks on nii vähe aega, et tõenäoliselt selleni kokkulepitud ajaks ei jõuta.
Euroopa Liidu kliimaleppes võetud eesmärkide täitmiseks on nii vähe aega, et tõenäoliselt selleni kokkulepitud ajaks ei jõuta. Foto: Artur Kuus

Riigikogult rohelise tule saanud Eesti kliimaleppe seisukohtadele heidavad kriitikud ette parlamendiliikmete vähest kaasamist ja olematuid mõjuanalüüse. Vähe räägitakse aga võimalustest, mida kliimapakett pakub.

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon (ELAK) kiitis jaanuari lõpus heaks Eesti seisukohad kliimaleppe läbirääkimistel, nüüd ootavad ees põhjalikud arutelud Euroopa Liidu tasemel.

Tegu on omavahel seotud kliima- ja energiaalaste muudatustega, mis on sisult mahukad ja keerulised. Muudatused täidavad aga üht suurt eesmärki: muuta Euroopa Liit aastaks 2050 süsinikuneutraalseks.

«Johan Rockström, Potsdami kliimainstituudi direktor ja üks olulisemaid-tuntumaid kliimateadlasi, ütles väga hästi, et see 1,5 kraadi eesmärk ei ole n-ö läbirääkimiste positsioon ega kauplemise objekt, vaid väga selge teaduslik piir, millest edasi hakkavad negatiivsed mõjud eskaleeruma eksponentsiaalselt,» toonitas Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste mullu novembris, kui algatust olulise tähtsusega riikliku küsimusena riigikogus arutati.

Et Eesti saaks Brüsselis oma seisukohtade eest seista, saadeti novembri lõpus valitsuses kinnitatud seisukohad mandaadi saamiseks riigikogule, täpsemalt ELAKile. Viimane andis oma heakskiidu aga oodatust hiljem, alles jaanuari lõpus.

«Kahtlustan, et valdav osa riigikogu liikmeid ei ole neid mahukaid pabereid mõttega läbi töötanud ega tea, mille poolt või vastu nad tegelikult on,» ütles ELAKi asejuht Raimond Kaljulaid (SDE).

Märksõnad
Tagasi üles