/nginx/o/2022/02/25/14390948t1hb6ea.jpg)
Kui Miles Davise 1959. aasta stuudioalbumi «Kind of Blue» esimene lugu «So What» mängima hakkas, jooksis mul üle kere külmavärin. Ma olen seda plaati kuulanud sadu kordi, aga mitte iialgi pole nii selget tajunud, kuidas klaverihaamrid Bill Evansi sõrmede all vastu keeli löövad, need siis võnkuma hakkavad ja vibratsioon klaveri kere helisema paneb.
Kui Miles Davise 1959. aasta stuudioalbumi «Kind of Blue» esimene lugu «So What» mängima hakkas, jooksis mul üle kere külmavärin. Ma olen seda plaati kuulanud sadu kordi, aga mitte iialgi pole nii selget tajunud, kuidas klaverihaamrid Bill Evansi sõrmede all vastu keeli löövad, need siis võnkuma hakkavad ja vibratsioon klaveri kere helisema paneb.
Dr Kõrva katsekliinikus seisvad Soomes disainitud ja seal käsitööna kokku pandud Amphion Argoni 3Si riiulikõlarid. Need maksavad pea poole rohkem kui eelmisel kuul proovitud Definitive Technology Demand 11, on suuremad, raskemad, näevad kaunimad välja ja teevad ka märksa paremat häält. Esimese kuulamisega tundus juba, et kohe teisel kuul pärast eksperimendi algust võib võitja välja kuulutada, aga miski pole täiuslik.
Argon 3S hiilgab hämmastava detailsusega, just see omadus, mida Demand 11 puhul mu kõrvade jaoks väheks jäi. Kõrged sagedused on kirkad ja säravad, lausa lust kuulata, kuidas Billy Cobham oma loos «Stratus» trummitaldrikuid kõlistab ja harjadega silitab. Tihti mõjub niisugune sära alguses huvitavalt, kuid pikas plaanis väsitavalt. Ühel päeval kuulasin neid Amphione kuus tundi järjest ega pannud tähele, et kõrvad väsiksid. Kogu see sära on samas ka meeldivalt siidine.
Sama omadussõna võib kasutada kesksageduste iseloomustamiseks. Vokaalid mõjuvad just siidisena, mitte näiteks sametisena, mis on ju ka teatud kõlarite ja muusika puhul meeldiv omadus. Samet toob meelde teatavata pehmuse ja soojuse. Amphionide kõla on aga selge ning puhas.
Samasugust täpsust demonstreerivad kõlarid bassiregioonis. Amphion ise ütleb, et need kõlarid mängivad kuni 38 hertsini (nivoolangus 6 dB), ning see kõlab täiesti usutavalt. Bassi eest hoolitseb 6,5-tolline alumiiniumelement, mida toetab passiivkiirgur kõlari tagaküljel. Heli poolest on bass detailne ja isegi kuiv, ilma kõminateta.
Helipanoraam on aga äärmiselt täpne, vajadusel võib selle timmida nõelteravaks (ainult akustilises fookuses istujale, vt lisalugu) või siis venitada laiemaks, nii et kõik diivanil istujad muusikute asetust tajuksid. Siis muidugi kannatab veidi instrumentide positsioonitäpsus. Parima tulemuse sain, kui kõlarid olid seinast ca 75 cm eemal, kusjuures bassiesitus selle juures veel eriti ei kannatanud. Eraldi tasub märkida nende kõlarite dünaamilisi võimeid, mis lubasid orkestrisalvestustes nauditavalt esitada helisid piano pianissimo hiirepiuksust kõige võimsama forte’ni.
Amphion pakub oma kõlaritele pea kõigis vikerkaare toonides kõlarikatteid, mida võib kohe ostes valida või hiljem juurde tellida. See lubab neid muidugi väga nägusaid kõlareid veel paremini interjööri sobitada.
Täpne, läbipaistev ja siidine heli
Hea stereopanoraam
Jõuline kontrollitud bass
Kaunis disain, värvilised võred
Miinused
Siiski üsna kallid
Vajavad sobivat võimendit
Selles hinnaklassis palju võistlejaid
Argon 3Si kauni kõla on soome insenerid saavutanud teatud, kõlarimaailmas mitte just originaalsete, kuid nutitakte nippidega. Ühetolline titaan-tweeter (kõrgsageduselement) asub ruupori moodi helisuunaja keskel ning kõlari esipaneelist sügavamal. Lisaks on kõlari lõikesagedus 1600 Hz, kõvasti madalam kui riiulikõlaritel tavaliselt. See tähendab, et peale kõrgsageduse vastutab see ka enamiku kesksageduse esitamise eest. Küllap sellest johtubki nende eriline siidine ja täpne saund.
Lisaks alumiiniumist passiivkiirgurile asetseb kõlari taga paar suuri kaabliterminale, millesarnaseid ma pole kunagi varem näinud. Töötavad need aga samamoodi kui tavalised, suurus lihtsalt lubab harkpistikut või paljast juhet paremini kinni väänata. Veel leiame sealt lüliti, mis võimaldab kõrgeid sagedusi (mis ulatuses, pole öeldud) 1 dB võrra intensiivsemaks muuta. Kasutada siis, kui tuba on akustiliselt eriti summutatud või kui kõrvadele nii rohkem meeldib.
Kaheribalised riiulikõlarid
Sagedusvahemik: 38 – 25 000 Hz (–6 dB)
Tundlikkus 87 dB
Takistus 8 Ω
Soovitatav võimendi 50–150 w
Mõõtmed (K x L x S) 38 x 19,1 x 30,5 cm
Kaal 10 kg
Kõlarid andis testimiseks Studiosound.ee
Hind 2150 eurot (pähklipuuviimistlusega 2350) paar
Aga lõpuni rahul ma ei ole. AC/DC albumit «Back in Black» kuulates tundus, et puudu jäi midbass’ide jõulisusest, ei moodustunud nagu sellist jõulist rock-muusika keha, mis vastu rinnakorvi virutab. Tundub, et minu Lyngdorf TDAI 1120 võimendi jäi selles osas nende 87 dB tundlikkusega kõlarite toitmisel veidi hätta. Kraamisin välja ühe vanema Emotiva A/B-klassi lõppvõimendi ja kõik sai korda: nätakas tuli just niisugune, nagu peab. Paraku pole mu lõppvõimendi muus osas Amphionidele vääriline partner, sest kaotasin kröömikese kõrgetes helide särast ja läbipaistvusest.
Niisiis, kui see jutt teis Argon 3Si vastu huvi äratas, kuulake seda kindlasti oma võimendiga ja võimaluse korral ka oma kodus. Ajakiri Hifi+ Magazine valis selle eelmise aasta parimaks riiulikõlariks. Kui hind aga soolasena tundub, katsetage 3Si väiksemat ja odavamat venda Argon 1, mis kannab endas kallima isendi väärt DNAd.
Seni testitud kõlarid (hinna/saundi skaalal)
1. Amphion Argon 3S
2. Definitive Technology Demand 11 (29. jaanuari lehes)
Testimisel kasutatud muusikapalad (aga mitte ainult)
Ei väsi kordamast, et ükski riiulikõlar ei taha olla riiulis, vaid spetsiaalsetel kõlarijalgadel, see annab heli puhtusele, bassiesitusele ja stereopanoraamile palju juurde. Korralike kõlarijalgade hinnad kõiguvad sajast kuni tuhandete eurodeni, võimalusel tuleks valida sellised, mida saab (kuni 1/3 ulatuses, et raskuskese liiga kõrgele ei jääks) liiva või haavlitega täita.
Tweeter’id peaksid jääma enam-vähem kuulaja kõrva kõrgusele, enamiku kõlarite puhul sobib 60 cm kõrgune kõlarijalg.
2. Kõlarite ja kuulaja(te) vahel peaks moodustuma võrdkülgne või -haarne kolmnurk nii, et toataimi ja mööblitükke kuulajate ning kõlarite vahele ei jää. Kõlarid võib sissepoole keerata, nii et neist lähtuvad mõttelised sirged lõikuksid mõnikümmend cm kuulaja pea taga. Seda kuulamiskohta, kuus kõlarid ideaalset häält teevad, nimetaksin eesti keeles mõnupunktiks (ingl sweet spot).
3. Pole hea istuda seina ääres, teie pea taha peaks jääma vähemalt meeter vaba ruumi, muidu rikuvad seinalt peegeldunud helid stereopanoraami. Peegeldustest ja nendega toimetulekust kirjutan edaspidi.
4. Ükski kõlar peale spetsiaalselt seinale või selle sisse paigaldamiseks mõeldud mudeli ei taha olla seinte lähedal. Jälgige, et kõlari kaugus taga- ja külgseintest oleks minimaalselt 30–40 cm või enamgi. See väldib helipeegeldusi ja bassi kumisemist. Katsetage, millises positsioonis teie kõlarid teie toas kõige paremat häält teevad.
Kui elukondlikel või muudel põhjustel ei saa kõlareid kogu aeg soovitud positsioonis hoida, siis märkige ideaalne asukoht ära, et tõsisema nautimise ajal need oma kohtadele nihutada.
5. Mängige kõlarite asukohtadega ja tundke sellest mõnu! Vaid paar sentimeetrit siia-sinna võib saundis suuri muutusi põhjustada. Üldist nõu ei saagi rohkem anda, sest kõik kõlarid ja toad on erinevad. See ongi selle hobi võlu, kuidas väikeste asjadega oma süsteemist maksimum välja meelitada.