R, 3.02.2023

Viljakasvajatad panevad aina enam rõhku taliviljale

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Viljakasvajatad panevad aina enam rõhku taliviljale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Eestis on piirkondi, mis on lumeta, vähese lumega või ei paista talivili veel lume alt väljagi.
Eestis on piirkondi, mis on lumeta, vähese lumega või ei paista talivili veel lume alt väljagi. Foto: Arvo Meeks/Lõuna-eesti Postimees

Küünlakuu läks sujuvalt üle kalendrikevadet toovaks märtsiks ning teraviljakasvatajate mõte liigub järjest rohkem uue saagiringi poole, hoolimata muutunud majandusolukorrast ning sõtta paisatud Euroopast, sest kes ei külva, see saaki ei saa.

Saagi hind aga sõltub Pariisis asuvast teraviljabörsist MATTis, mille järgi Eesti teravilja kokkuostjad, sealhulgas põllumeeste ühistu Kevili, oma kodulehel jooksvalt tabeleid üles paneb.

„Börsil on nii, et kas kaotad või võidad,” nentis Kevili juhataja Hannes Prits, kelle jutu järgi mõjutab sõjategevuse algus Ukrainas ka maailma viljaturgu. Seda enam, et Ukraina, Venemaa ja Kasahstan annavad 30–34 protsenti maailmas toodetavast nisust. „Ukraina taristu on purustatud ja vaevalt mõtleb Ukraina põllumees praegu kevadkülvile,” lausus Prits.

Eesti põllumeeste järjest suuremat huvi ja suundumust kasvatada talivilja seletas Kevili juhataja sellega, et talivilju mõjutavad suveilmad vähem ja koristusaeg on varasem. „Aastad ei ole vennad, eelmisel aastal oli saagid suhteliselt väikesed, aga tänavuse suhtes olen optimistlik, sest orased on hästi talvitunud, aga mul on olnud au töötada meie tippmajandites, kus kasvatati edukalt ka saagikaid suvivilju, kuigi jah, tegemist on riski­majandusega.”

Paraku, möönis ka Prits, hakkab maailma mõjutama sõda Euroopas, seda niigi kallinenud väetiste kättesaadavuse ja laevatamise murega, aga lämmastikuühenditeta on näiteks kvaliteetset toidunisu toota keeruline.

Pärnumaa tuntumaid tera- ja kaunviljakasvatajaid on OÜ Põhara Agro, mille juhataja Jaanus Põldmaa jutu järgi on lõviosa ehk 85 protsenti ettevõtte maast talivilja all, peamiselt talinisu ja -odra all, sest need on meie heitlikus ilmastikus saagikindlamad.

Märksõnad
Tagasi üles