/nginx/o/2022/03/02/14402938t1h0614.jpg)
Kevad läheneb ja peagi algavad kevadtööd, kuid kogu tarvilikku väetist pole ja ei tea, kas ja millal üldse saab. Nii tõdes Järva- ja Jõgevamaal teravilja kasvatav Raido Allsaar. Lisaks eelmisel aastal toimunud väetise hinna tugevale spurdile on temal puudu üle kolmandiku väetisekogusest.
„Just lõpetasin kõne ühe edasimüüjaga, kes kinnitas, et enam tarneid ei tule. Märtsis pidi veel tulema, aga nüüd on kõik tuksis, see jäi alanud sõjategevusse kinni,” lausus ta esmaspäeval. Kuna enamik põllumehi on Venemaal toodetava väetise peal, tuleb neil nüüd hakkama saada sellega, mis on. „Nüüd on nii, et seda kogust, mis andsin põllule tippajal, seda ei püüa. Toon kogused väiksemaks, et kõik saaksid. Lisaks kombineerin teiste väetistega rohkem ning ehk soosib ka ilmataat.” Ta usub, et nii teevad paljud teisedki põllumehed.
Ilmataadi soosing tähendaks, et ei tule põuda ja koristuse ajal on hea ilm. Kui nii on, siis usub Allsaar, et saab tänavuse väetisekoguse ja hea taimekaitselahendusega aasta üle elada ja võib loota head saaki. Ta usub, et mullas on toitainebilanss hea, see tähendab, et sinna on rohkem antud, kui ära võetud. Sel aastal tuleb võtta mullaproove ja vaadata, kuidas edasi. Ent sügise peale ei saa mehe meelest loota. „Kui see jant edasi kestab, ei pruugi sügiseks väetist saada, see aga tähendab, et külvan praeguse 90 protsendi talivilja asemel hoopis kümme protsenti.” Tema on seda meelt, et kui põldu korralikult panustada ei saa, siis ajaviiteks külvata pole mõtet. „Tööd tuleb vaid korralikult teha,” kinnitas Allsaar.