N, 9.02.2023

Kairi Kaldoja: ükskõiksus või usaldus õigussüsteemi?

, juhtivprokurör
Kairi Kaldoja: ükskõiksus või usaldus õigussüsteemi?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Kairi Kaldoja
Kairi Kaldoja Foto: Erakogu

Mitte ükski riigikohtunik ei pidanud toimingupiirangu rikkumises süüdi mõistetud abilinnapea Valvo Semilarski kassatsioonides küsitut õiguse edasiarendamise seisukohalt vastuseid vajavaks. Siiski on need küsimused – kes on seotud isik, mis on oluline seos, mis vahetu mõju – juristide hulgas väga aktuaalsed.

Korruptsioon tähendab ladina keeles rikutust, moraalset laostumust, äraostetavust. Enam pole see vaid kohtumised pimedal tänavanurgal või suitsuse restorani tagumises lauas ning rahapaki salaja üleandmine. Eestis saame tänapäeval korruptsioonina uurida ka seda, mida aastakümneid tagasi tavaliseks peeti, mis aga praeguste moraalinormidega enam kokku ei käi.

Sõna «altkäemaks» kõlab üha harvemini. Aina enam on korruptsioonialased rikkumised seotud terminiga «toimingupiirang» – keeld ametnikele otsustada enda või endaga seotud isiku suhtes, et kaitsta aususe kohustuse rikkumise eest. Ei ole oluline, kas valel hetkel käe tõstmisega on saadud kasu või kahju või otsustamise tagajärjeks kehtiv otsus. Aususe kohustust on rikutud juba käe tõstmisel. On rikutud ka siis, kui tagajärjeks on riigi jaoks kasulik otsus – midagi saab soodsamalt, paremini, kiiremini. Käe tõstmine olukorras, kus seda teha ei tohi, ongi juba avaliku võimu läbipaistvuse ja õiguspärase toimimise õõnestamine.

Märksõnad
Tagasi üles