K, 7.06.2023
KRIISIKS VALMIS ⟩ Päästeameti töötajate soovitus: perel peavad kodus olema varud vähemalt nädalaks
Inimene peaks hädaolukordades ja elutähtsa teenuse katkemise korral koduste kriisivarudega toime tulema vähemalt seitse päeva. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees
Facebook Twitter
Comments
  • Kõige haavatavamad on linnaelanikud, ennekõike kortermajade asukad
  • Peamised juhised leiduvad veebilehtedel kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee
  • Igal perel tasub hoida kodus seitsme päeva kriisivaru ja autol kütusepaak täis

Õigel ajal kriisiks valmistumine annab teatava hingerahu. Samuti teadma, et mida suurem on kriis, seda kauem võtab abi kohalejõudmine aega, kirjutavad päästeameti töötajad Maris Moorits, Mikko Virkala ja Kadi Kroon-Laur.

Kriisi korral on kõige tähtsam, et inimesed oleksid selleks hästi valmistunud: kodus on olemas varud ning läbi on mõeldud kriisiolukorras tegutsemise plaanid. Kui tegevused on aegsasti läbi mõeldud ja varude eest hoolt kantud, saabub ka meelekindlus, et kriisi korral on iseseisev toimetulek mõneks ajaks tagatud.

Kõige paremini on kriisideks valmistunud Lääne- ja Lõuna-Eesti elanikud, kes on harjunud, et nende piirkonnas võimutsevad mitmel korral aastas tormid, mis viivad ära elektri ja tekitavad ka muud pahandust.

Kriisiks valmistumise meelespea

  • Mõtle, milliseid vahendeid ja varusid vajab sinu pere, et iseseisvalt ühe nädala jooksul hakkama saada. Arvesta võimalusega, et kriisiolukorra tõttu ei saa kodust lahkuda, kaubad ei ole kauplustest kättesaadavad või muud eluliselt tähtsad teenused (elekter, veevarustus jm) ei toimi.
  • Mõtle, kus ja kuidas varusid hoida, et need oleksid lihtsasti kättesaadavad sulle ja sinu lähedastele.
  • Iga päev mitte kasutatavaid vahendeid on soovitatav pakkida eraldi kotti. Osa evakueerimiseks vajalikest vahenditest on mõistlik hoida autos, näiteks mobiiltelefoni autolaadija, teedeatlas, lumelabidas jmt.
  • Uuenda varusid regulaarselt.
  • Põlevmaterjali (vedelkütus, gaas, küttepuud jne) varumisel järgi tuleohutusnõudeid ja hoiustamise tingimusi.

Kõige haavatavamad on kriisi korral linnaelanikud ning ennekõike kortermajades elavad inimesed. Lisaks on kehvem valmisolek muukeelsetel ning 65-aastastel ja vanematel Eesti elanikel.

Kõik kriisideks valmistumiseks vajalikud käitumisjuhised on leitavad veebilehtedelt kriis.ee, olevalmis.ee ja rescue.ee. Lisaks on hea laadida endale alla Naiskodukaitse loodud rakendus «Ole valmis!».

Tähtis teave

Kuidas kutsuda abi

Olulised telefoninumbrid

Hädaabinumber 112

Riigiinfo telefon 1247

Perearsti nõuandetelefon 1220

Elektrilevi rikketelefon 1343

Maanteeinfo 1510

Olulised veebileheküljed

Kriis.ee

Olevalmis.ee ja olevalmis äpp

Rescue.ee

Kuidas helistada hädaabinumbrile, kui operaatoril pole levi?

Tee SIM-kaart telefonis mitteaktiivseks. Nuppudega telefonist võta lihtsalt SIM-kaart välja ja helista seejärel 112.

Nutitelefon tuleb taaskäivitada ja jätta seejärel SIM-kaardi PIN-kood sisestamata ning helistada 112.

Pärast hädaabikõnet aktiveeri SIM-kaart uuesti. Vaid aktiveeritud SIM-kaardi korral saab päästekorraldaja levi olemasolul tagasi helistada, kui selleks tekib vajadus.

Kui igasugune telefonside puudub, mine ise abi kutsuma lähimasse päästekomandosse, politseijaoskonda, kiirabi baasi või haigla erakorralise meditsiini osakonda.

Nädala toiduvaru ja auto kütusepaak täis

Eestile ei ole otsest sõjalist ohtu. Venemaa sõjalise agressiooniga Ukraina vastu kaasneb sellegipoolest mõju kogu Euroopale, sealhulgas Eestile. Esineda võib näiteks küberrünnakuid või elektrikatkestusi, teisisõnu tavalise elukorralduse häirimist.

Kuhu ja kuidas varjuda

  • Varjumise vajadus tekib juhul, kui inimeste evakueerimine ohu korral ei ole kas võimalik või otstarbekas.
  • Varjumine võib olla vajalik ennekõike rünnaku korral relvakonfliktis, aga ka näiteks radioaktiivse saaste korral, laiaulatusliku loodusõnnetuse või mõne muu sündmuse korral, mil piirkond muutub ajutiselt või pikemaks ajaks elamiskõlbmatuks.
  • Tasub läbi mõelda, mida pereliikmed vajavad, et kodust eemal olles hakkama saada, sest õnnetuse korral ei jää pakkimiseks aega.
  • Kui ametiasutused on andnud käsu varjuda ning inimene juba on kusagil hoones – kodus, koolis, tööl, poes või mujal –, siis tuleb sinna jääda.
  • Eemale tuleb hoida akendest ja rõdudest ning kuulata edasisi suuniseid.
  • Kui ollakse näiteks tänaval, siis on Eestis ehitisi, kuhu võib vajadusel peitu minna. Varjendiks sobib rajatis, mis on (soovitatavalt) betoonist, maa all ja ilma akendeta, näiteks maa-alune parkla või tunnel.
  • Enda läheduses tasub hoida mobiiltelefoni koos laadija ja akupangaga, et saada edasisi juhiseid.

Meist igaüks saab end aga ette valmistada, vaadates üle oma küberkäitumine, hoides kodus seitsme päeva kriisivaru ning autol kütusepaagi täis. Lisaks sellele, et tasub läbi mõelda alternatiivsed sidevahendid ja valgusallikad ning muretseda matkapriimus või gaasigrill, et varutud toiduainetest saaks valmistada sooja sööki ka ilma elektrita. Ükski inimene ei saa hakkama ka veeta, mistõttu peaks vee varumisel lähtuma teadmisest, et inimene vajab kolm liitrit vett päevas (kaks liitrit joomiseks ning kolmas toiduvalmistamiseks) ehk 21 liitrit nädalas.

Korteriühistud saavad valmistuda ühiselt

Et võimalikult hästi kriisidega toime tulla, peab igal korteriühistul olema plaan, kuidas käituda ja mida teha, kui elamus katkeb veevarustus, kaugküte või elekterside.

Läbi tuleks mõelda, kas maja kõik elanikud saavad kriisi korral hakkama ise või on kokku lepitud abi vajavate elanike abistamine. Jagage omavahel kontakte. Ühistu juhtidel peaks olema ka teenuse osutajate ja omavalitsuse kontaktid.

Võtmed juurdepääsuks igasugustele sõlmpunktidele ei tohiks olla ainult ühe inimese käes.

Pildil olev diiselmootoriga elektrigeneraator rakendub tööle pikema kui 30 sekundi pikkuse voolukatkestuse korral.
Pildil olev diiselmootoriga elektrigeneraator rakendub tööle pikema kui 30 sekundi pikkuse voolukatkestuse korral. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Läbi tuleks mõelda väravate, tõkkepuude jms avamine elektrikatkestuse korral. Kui majas on lift, siis tuleks see varustada juhendiga, mida teha, kui lift ootamatult seiskub. Mõelge läbi, kas teie maja vajab elektrikatkestuse puhul tööks generaatorit. Pikemaajaliste vee- ja kanalisatsioonikatkestuste puhuks saab vajadusel tellida välikäimlaid ja veemahuteid.

Ühistul on mõistlik koguda infot, millistel elanikel on võimalik minna ajutiselt mujale elama. Samamoodi tasub kaardistada majaelanikud, kes ei suuda iseseisvalt lahkuda ning vajavad selleks abi. Nendest tasub teada anda ka omavalitsustele.

Purgisupid, makaronid, kuivikud, konservid, šokolaad, patareid ja raadio, taskulamp ja gaasipriimus – valmis tuleks olla kõrvalise abita toimetulekuks vähemalt nädala jooksul.
Purgisupid, makaronid, kuivikud, konservid, šokolaad, patareid ja raadio, taskulamp ja gaasipriimus – valmis tuleks olla kõrvalise abita toimetulekuks vähemalt nädala jooksul. Foto: päästeamet

Seitsme päeva soovituslik varu

Joogivesi

  • 2 liitrit inimese kohta ööpäevas, lisaks 1 liiter inimese kohta ööpäevas toidu valmistamiseks.
Toit

Pool varust ei tohiks vajada valmistamist.

  • konservid
  • pakisupid
  • kuivikud
  • pähklid, kuivatatud puuviljad
  • küpsised, maiustused, müslibatoonid, mesi
  • vajadusel beebitoit
Esmaabivahendid
  • esmaabivahendite komplekt
Hügieenitarbed
  • seep
  • esinfitseerimisvahend
  • tualettpaber
  • pabersalvrätid
  • niisked puhastuslapid
  • suured prügikotid (50 l)
Valgusallikad
  • taskulamp ja varupatareid/päikesepatarei või dünamoga töötav taskulamp.
  • patareitoitel lamp või latern ja varupatareid/petrooleumilamp koos lambiõliga
  • tormilatern
  • küünlad
  • tikud
Raadio
  • patareitoitel raadio ja patareid mitmeks kasutuskorraks/päikesepatarei või dünamoga raadio
Tööriistad
  • nuga
  • käärid
  • kleeplint
  • kile
Söögiriistad
  • ühekordsed toidunõud
  • konserviavaja
Ravimid
  • retseptiravimid
  • valuvaigistid
  • palavikualandajad
  • allergiavastased ravimid
  • seedehäirete ravimid
  • põletusvastane vahend
  • külmetusvastased ravimid
Küttematerjal
  • vedelkütus
  • gaas
  • küttepuud
Akupank
  • akupank mobiilsete seadmete laadimiseks
Muu vajalik
  • sularaha pere vajaduste katmiseks ühe nädala jooksul
  • mask hingamisteede kaitseks (näiteks tolmumask)
  • tulekustuti ja -tekk
  • autokütus
  • vajadusel lemmikloomatoit ja lemmiku ravimid
Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles