T, 29.11.2022

Seekordne kevad nõuab põllumehelt nutikust

Seekordne kevad nõuab põllumehelt nutikust
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Taliviljad ja rohumaad ootavad kevadel esimesel võimalusel toitmist.
Taliviljad ja rohumaad ootavad kevadel esimesel võimalusel toitmist. Foto: Lilli Tölp

Põllumeeste valmisolek eelseisvaks kevadeks on erinev – osa on kevadkülviks valmis, väetised, kütus jm on laos olemas, osa aga katsub valmistuda. Praeguses majanduskeskkonnas on kaubad muutunud mitu korda kallimaks, ühtlasi on halvenenud nende kättesaadavus. Seetõttu on ressursside kasutamise kalkuleerimine hädavajalik. Taliviljad ja rohumaad ootavad kevadel esimesel võimalusel toitmist. Seejärel on vaja suvekultuuride külvipinnad väetada. Mida teha olukorras, kus väetist ei ole nii palju kui vaja?

Esmalt võib tunduda mõistlik väetada eelkõige neid kultuure, millelt saab eeldada kõrgemat turuhinda. Samas ei saa otsustada ainult turu järgi, sest pole teada, millist kultuuri soosib hooaja ilm. Väetiste kallidus sunnib neid kasutama võimalikult efektiivselt ehk koguses, mis annab ühe kulutatud väetisekilogrammi kohta kõige suurema tagastuse, mitte maksimaalse saagi.

Teraviljadele on lämmastik ja fosfor olulisemad kui kaalium. Võimalusel tasub eelistada vedelväetisi, kuna neil on parem väetamisühtlikkus ja kiirem toime. Samuti on soovitatav kasutada täiendavalt leheväetisi. Lubiväetiste kasutamine happelistel muldadel parandab taimede toitumistingimusi.

Soovitatav on kasutada väetiste kavandamise digitööriistu – näiteks Eesti Maaülikooli koostatud NPK põllupõhise bilansi kalkulaatorit, mille abil saab arvutada iga põllu toiteelementide tarvet lähtuvalt mullanalüüsi tulemustest ja kultuuri vajadustest. Kalkulaatorit kasutades võib selguda, et mõni põld ei vajagi eriti väetamist, kuna eelnevatel aastatel on toitainete varu kuhjunud. Seega saab paremini katta nende põldude vajadust, mille toitainetarve on suur.

Vähendatud väetamisnormi korral on soovitatav vähendada ka külvinormi, kuna nii on põllul vähem taimi, mis aga suudavad vähest toitainete hulka kasutada kvaliteetse saagi kujundamiseks. Hõredama taimiku korral on ka taimehaiguste leviku risk ja fungitsiidide vajadus väiksem. Samas võib suureneda tarvidus teha umbrohutõrjet, kuna saagikultuuri allasurumisvõime väheneb. Laiarealise külvi korral on lihtsam teha mehaanilist umbrohutõrjet.

Ilmselgelt on rohkem mänguruumi ettevõtteil, kelle pilgeni sõnnikuhoidlad ootavad laotamisaega. Sõnnik on soovitatav laotada väheses koguses suuremale pinnale, sedasi soodustatakse mikrobioloogilist tegevust ja toitainete kättesaadavust.

Lämmastikväetise asemel tasub taliviljade kevadisel ja suviviljade varasuvisel pealtväetamisel kasutada vedelsõnnikut. Katsed on näidanud, et pealtväetamist vedelsõnnikuga saab edukalt teha nii lohisvoolikute, lohisdüüside kui ka rohumaaketastega laoturiga, mida 15 cm kõrgune taimik talub hästi, kui muld ei ole liigniiske. Laotust on parem teha jaheda, sompus ja tuulevaikse ilmaga, mis ei soosi sõnnikust väärtusliku ammoniaaklämmastiku lendumist.

Raskemini ligipääsetavad ja kehvema mullaga põllud võiks suvivilja asemel seemendada liblikõielisterohke vahekultuuride seguga, mis toimib haljasväetisena. Vajadusel tuleb väetada PK-väetisega, mis parandab taimiku õhu ja mullalämmastiku sidumise võimet. Järgmisel aastal on selline põld saagikultuuri kasvatamiseks paremini toiteelementidega varustatud.

Eesti põllumees on paljud keerukad olukorrad üle elanud. Praegu peaks aga Eesti Vabariigi valitsus aitama põllumehi, et 2022. aasta sügisel oleksid Eesti salved toidu-, seemne- ja söödavilja täis. Igakülgne toetus väetiste importimiseks ja soetamiseks on praegu väga tarvilik.

Märksõnad
Tagasi üles