E, 3.10.2022

AK ⟩ EKI keelekool: vaba rahva vaba keel

Arvi Tavast
, EKI direktor
EKI keelekool: vaba rahva vaba keel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Arvi Tavast, EKI direktor
Arvi Tavast, EKI direktor Foto: Jake Farra

Vabadus on Euroopa rahvaste meelel. Üks suur rahvas peab vabaduse eest sõda. Teise veel suurema rahva vabadust lämmatab kodumaine käskija. Aga ükskord saab see kõik läbi, kirjutab Eesti Keele Instituudi direktor Arvi Tavast.

Sõjaaegsel emakeelepäeval tasub meenutada, et meie vabadus on ukrainlaste ja teistega seotud ka keeleliselt. Eesti vabadus, soome vapaus, ukraina свобода, valgevene свабоды, vene свобода, poola swoboda – neil sõnadel on ühine juur. Tuhatkond aastat tagasi kohtusime kõik õitsvas Kiievis, et kaubelda, naerda, vaielda ja teha üksteist igas mõttes rikkamaks. Seal said kokku meie esivanemad Irust ja Tartust, Poznańist, Minskist ja Moskvast. Valgus võidab pimeduse ja see aeg tuleb taas.

Eestis naudime nii välist kui ka sisemist vabadust, lisaks rahu. Veel kuu aega tagasi ei osanud me seda hinnata. Täna näeme uudistest, kui väärtuslik see on. Eestlasele on vabaduse vundament võimalus pruukida oma keelt nii, nagu tahame. Kas hoiame ühist eesti keelt piisavalt hästi? Iga päev tekib (ja kaob) tuhandeid eesti sõnu – elav keel katsetab, kasvab ja areneb. Me kõik loome eesti keelt iga päev uuesti. Kas oleme teda kandes julged ja vabad? Kas mõtleme oma keelest nagu käsku ootavad sulased või nagu lahendusi leidvad peremehed? Millal lõid sina viimati eesti keelde uue sõna, kui tundsid, et mõni on puudu?

Kas mõtleme oma keelest nagu käsku ootavad sulased või nagu lahendusi leidvad peremehed?

Vaba keel on vilgas ja nõtke. Loovat jõudu täis keele kandjad leiavad aina uusi viise, kuidas mõtet ja tunnet hääle sisse panna. Aina tabavamalt, täpsemalt ja kõlavamalt, nagu parasjagu tarvis. Eesti keelt on aidanud meil häälestada paljud abilised, iidsetest naabritest indoiraanlastest ingliskeelsete iduettevõtjateni. Saksa juurtega ütlemisviise, mis veel sadakond aastat tagasi olid võõrad, peame praegu põliseks. Sama saatus ootab ka järgmisi mõjuallikaid. Mis elab, see muutub.

Vaba keel on rõõmuga suur. Harjume aina enam, et teised meie keelt õpivad ja rääkida püüavad. Eesti keelt võetakse praegu omaks rohkemate keelte põhjadele kui kunagi varem. Ühel hiljutisel teaduskonverentsil oli rõõmustav kuulata, kuidas maailma eri paigust pärit osalejad omavahel eesti keeles suhtlesid. Värske näide on Ukraina põgenikud, kes soovivad lapsed panna eestikeelsesse kooli. Aitame neid ja teisi keeleõppijaid sellega, et räägime nendega eesti keeles. Ka siis, kui see võtab aega. Meil on aega, et meie ühise vabaduse väärtustajaid eesti keelde kokku tuua. Võtame vastu, kes tahavad tulla meile keelevendadeks ja -sõsaraiks.

Nautigem, kuidas meie keel elab ja õitseb. Emakeelepäeva puhul soovin, et oma juurte üle uhketena saaksime kõik ühise vaba keele sees kokku. Koos teeme eesti keele aina suuremaks ja rikkamaks. Mida rikkam eesti keel, seda vabam ja uhkem Eesti.

Märksõnad
Tagasi üles