E, 3.10.2022

Laulame Ukrainale

Betty Ester-Väljaots
Laulame Ukrainale
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Alika Milova
Alika Milova Foto: Konstantin Sednev

Heategevuslik kontsert Slava Ukraini 16. märtsil sünnib tosinate muusikute ja vabatahtlike korraldajate koostöös, keda seob soov aidata Ukraina sõjas kannatanuid. Kolmetunnise kanaliteülese tele- ja raadiokontserdi jooksul kutsutakse pingutama ühiselt kultuuri- ja heategevusmusklit ning koguma annetusi sõjapiirkonna haiglaid abistava MTÜ Slava Ukraini toetuseks.

MTÜ Slava Ukraini viib koostöös mitmete organisatsioonide ja eraisikutega humanitaarabi otse Ukraina kõige tulisematesse konfliktikolletesse, et aidata sealsetel haiglatel ja inimestel sõja tingimustes vastu pidada. Kogutud annetusi kasutatakse kiirabiautode ja minibusside ostmiseks, vajalike vahenditega sisustamiseks ja koheseks saatmiseks otse linnadesse, kus seda abi kõige enam ja kõige kiiremini vaja on.

Kontserdi eesmärk on koguda televaatajate ja raadiokuulajate abiga 300 000 eurot. Selle summa sisse mahub kümme kiirabiautot või kiirabi jaoks kohandatud autot, mis saavad ühes vajalikuga Ukraina poole teele asuda. See on abi, mis jõuab kohe abivajajani ja aitab päästa sadu elusid, seega pole liialdus, et iga annetus on tohutu kaaluga.

Et seatud eesmärgini jõuda ning tänada organisatsioone ja inimesi, kes on Ukrainale hädas appi tõtanud, astub õhtu jooksul lavale Eesti menukaimate ja parimate muusikute absoluutne tipp Nublust Svjata Vatrani, NOËPist Curly Stringsini ja ühendkooridest Ivo Linnani. Kontserdile saab kaasa elada kolmapäeva õhtul kell 20–23 Kanal 2, Raadio 2, Raadio 4 ja Postimees online'i vahendusel.

Valter Soosalu
Valter Soosalu Foto: Madis Sinivee

Valter Soosalu

Minu reaalsustajus on toimunud nihe ja paistab, et ma pole ainus – sõbrad ja lähikondlased räägivad mulle aina sama. Sündinuna Eesti Vabariiki, on meid saatnud üks lugu: sõjaõudused on ammu läbi, nõukogude okupatsiooni kütked on murtud ja selle kirjeldamatu julmus kuulub juba minevikku. Me ei unusta ega alahinda seda iial, kuid ometi on see möödas. Me elame Euroopa Liidu ja NATO kaitsva varju all. Rohi on roheline ja taevas sinine. Vabadus on käes – meie asi on nüüd lennata kõrgele ja kaugele ning elada oma elusid, nagu soovime. See, ajaloo kontekstis muinasjutulisena näiv lugu, on muide täiesti tõsi – ma saingi pea 30 aastat selle narratiivi järgi elada.

Ükski parem- ega vasakideoloog ei veena mind ümber: ma olen Eesti Vabariigis saanud elada kõige õnnelikumat mõeldavat elu. On see lugu aga liiga ilus, et jäävalt tõsi olla? Püüdku ma seda mõõtmatut õnne mõista ja austada kui palju tahes, on niisugune üheplaaniline vaade naiivne ja ajalik. Vabariigi lapsed näevad nüüd esimest korda oma silmaga, missugust hinda vabaduse eest makstakse. Küsimus on, mida meil järgmistele põlvedele pärandada jääb ja kui palju me oleme valmis selle eest maksma. Mida peame tegema selleks, et mitte sattuda ise Ukraina olukorda? Üks on praegu kindel – vabadus maitseb teisiti kui varem.

Parim, mida kohe praegu teha saame, on aidata neid, kes on pidanud selja taha jätma kogu oma senise elu. Mitte sellepärast, et meidki on läbi ajaloo aidatud. Mitte ka sellepärast, et võime isegi tulevikus abi vajada. Vaid sellepärast, et me oleme inimesed ja headus sünnitab headust rohkem kui vihkamine vihkamist. Igaüks saab aidata omal moel ja polegi nii tähtis, kas abi on suur või väike. Tähtis on oma osa ilmtingimata ära teha. Tuleb teha, mis tarvis.

Jaagup Kreem
Jaagup Kreem Foto: Konstantin Sednev

Jaagup Kreem

24. veebruari hommikul oli ausalt öeldes natuke halb tunne, sest ma olin oma poja Robiniga (19) mitu päeva rääkinud Ukraina teemal. Tema on rohkem telefonis ja kommenteeris, et Ukraina lähedale kogunevad väed ja vist läheb jamaks. Mina, lihtsameelne, ütlesin, et vast ikka ei lähe ja terve mõistus jääb peale. Et 21. sajandil on selline asi ebareaalne. See, mis Venemaa teeb Süürias ja Aafrikas on meist ikkagi kaugel ja Ukraina on ju demokraatlik Euroopa riik. Eks seal on muidugi olnud korruptsiooni, aga ikkagi nad püüavad. Tegin hommikul CNN-i lahti ja oligi see õudus käes. Mingisugust peomeeleolu ei olnud, ja meil on ju veel ka bändi sünnipäev 24. veebruaril.

Muidu oleme ikka bändiga koos istunud, aga seekord olime ainult oma perega. Tänulikud selle eest, et Eestis on rahu ja mõtetes ukrainlastega. Kui sellise mastaabiga sissetung algab, siis sealt midagi head ei tule ja kahe-kolme päevaga see läbi ei saa. Venelased hakkavad neile omaselt tsiviilelanikke pommitama – ja mis vahe seal on, kas tsiviilelanik või sõdur. Sõda on sõda ja vägivald on vägivald. Ja siis vaadata nende tühjade pilkudega Putinit ja Lavrovi... See on käsitamatu.

Nagu meil neid hädasid vähe oleks – pandeemia ja energiakriis. Aga siis peab ikka tulema keegi tuumajaama pihta tankist tuld andma.

Eesti pärast ma liiga palju ei muretse. Eestlased on vapper rahvas ja Euroopa Liidus ja NATOs. Venelane näitas muidugi nüüd tervele maailmale oma sõjalist jõuetust ja korralagedust. Kui neil tuumarelvi ei oleks, siis oleks neist ammu üle sõidetud.

NOËP
NOËP Foto: Konstantin Sednev

Andres Kõpper – NÖEP

Ma pole vist kunagi nii mitmeid tunde päevas uudisteportaalides veetnud, kui viimase kahe nädala jooksul ja tõenäoliselt pole ma ainus. 24. veebruari uudised andsid kindlasti vabariigi aastapäevale hoopis uue tähenduse. Kõigepealt oli hirm, kurbus ning siis tuli viha. Ukraina sündmuseid jälgides on sees pidevalt suur raskustunne – kuidas aidata, mida teha lisaks info jagamisele ning annetamisele?

Ühe ideena tuli pähe, et äkki oleks kasu sellest, kui sõita Poola-Ukraina piiri äärde, viia sinna asju ning aidata sõjapõgenikel Eestisse tulla. Selgus, et paar sõpra olid juba sama ideed organiseerimas ning lõpuks saigi kokku kaheksa bussi. Piiri asemel suunati meid Varssavisse ning Pagulasabiga koordineeritult aitasime me 47 põgenikul siia jõuda. Sõit Eestisse kulges rahulikult. Meie bussis sõitnud inimestel olid tuttavad Õismäel ees ootamas ning esialgne öömaja olemas, kuid väga paljude jaoks on olukord veel keerulisem. Kui inimesed seda artiklit loevad ja neil on mõni vaba tuba või vaba korter, siis tasuks pagulasabiga ühendust võtta.

16. märtsil toimuv kontsert tuleb esmakordne – nii mitme esinejaga üritust pole ennem naljalt olnud. Mina esitan ühe loo ja ilmselt tuleb seal ka koos ülesastumisi, mida varem pole nähtud.

Alika Milova
Alika Milova Foto: Remo Tõnismäe

Alika Milova

Mul oli 24. veebruaril Kiviõlis vabariigi aastapäeva kontsert. Ma ei ole eriti hommikuinimene, mulle meeldib magada ikka kaheteistkümneni päeval. Sel päeval pidin aga kell kaheksa ärkama, muidugi on harjumus kohe telefon kätte võtta ja siis ma seal neid märguandeid nägin. Mind valdasid segased emotsioonid. Esimese asjana mõtlesin oma sugulaste peale, kes Ukrainas on, et kas nendega on kõik korras. Olin suures segaduses, aga pidin pakkima ja kontserdiks valmistuma.

Kaks tundi, mis ma Kiviõlisse sõitsin, mul pisarad jooksid. Kirjutasin Ukraina sugulastele ja... raske oli.

Ma ei esinenud oma bändiga, vaid Urmas Lattikasega ja meil olid Eestile pühendatud lood nagu «Eesti muld ja Eesti süda», «Must lind», «Naer» – Ruja lood. See ei ole minu bändi repertuaar, sest oma bändiga ma teen rohkem funkmuusikat ja seda oleks mul olnud ilmselt raskem esitada. Aga Ruja lugudega seda muret polnud, laulsin nii nagu oleksin teises maailmas. Pärast juba läksin Narva isa juurde ja seal suhtlesime sugulastega, kes läksid Kiievist ära eemale talusse.

Mul on seal poolvend ja poolonu ning nemad on sellises vanuses, et nad ei saa riigist ära tulla. Praegu nad lihtsalt ootavad seal rahuaja saabumist.

Minu meelest on muusika üks jõulisemaid emotsioone, mida saab inimestele anda. Kui ma esinesin Vabaduse väljaku Ukraina kontserdil, siis mul pisarad jooksid. Ja ma olin väga õnnelik, et ma saan rahvale anda muusikaga lootust. Ma olen universumile nii tänulik, et mul on selline elukutse, millega saan inimesi kõnetada. Isegi teaduslikult on ju tõestatud, et muusika mõjub hästi vaimsele tervisele.

Heategevuslik tele- ja raadiokontsert Slava Ukraini

Millal:16.03.2022

Kell 20.00–22.00

Vaata: Kanal 2

Kuula: Raadio 2, Raadio 4

Vaata ja loe: Postimees online

Saatejuhid: Jüri Butšakov, Robert Rool ja Piret Laos

Esinevad: Svjata Vatra, Ivo Linna, NOËP, Nublu, Alika Milova, Mari Jürjens, Lenna, Mihkel Raud, Hendrik Sal-Saller, Metsatöll, Curly Strings, Gameboy Tetris, Liis Lemsalu, Genka, Terminaator, Reigo Ahven, Villu Veski, Valter Soosalu, Laura Põldvere, Levski, Mari Kalkun, Daniel Levi, Marko Matvere, Liisi Koikson, Ott Lepland, Riho Sibul, Eesti Rahvusmeeskoor, Üle-eestiline neidudekoor Leelo, Kammernaiskoor Sireen, Kammernaiskoor Musamari, Eesti Raadio Laulustuudio tütarlastekoor

Märksõnad
Tagasi üles