Igapäevapraktikas näeb tihtilugu, et planeerimisametnikud täidavad vaid kaasamise miinimumnõudeid, ja seda vahel ka täiesti objektiivsetel põhjustel. Vajadus oleks aga panustada enam ja teadlikumalt. Miks? Sest tegelikele vajadustele mittevastavast kaasamisest saavad tihti alguse probleemid: menetluse venimine, kogukonna protestid, mitu korda kooskõlastamise vajadus jne. Kui kaasamine pole menetluses olnud sisuline, kanduvad probleemid tihtipeale edasi ka loamenetlusse.
Sestap on rahandusministeeriumi eestvedamisel valminud kaasamise meelespea, mis on ennekõike mõeldud omavalitsuse ametnikele, kes detailplaneeringute menetluses teemaga kokku puutuvad.
Juhendi eesmärk on aidata kaasa, et kaasamine oleks sisuline ja vastaks tegelikele vajadustele. Menetluses on mitmeid osalisi, nagu huvirühmad, naabrid, võrguvaldajad ja planeeringu kooskõlastajad, kel kõigil peab olema ühtemoodi võimalus protsessis kaasa rääkida. Siis on vähem probleeme, väiksem ajakulu ning aktsepteeritavamad ruumilahendused.
Põhjalikum ja sisukam kaasamistegevus ning ettepanekute põhjendamine soodustab sujuvamat menetlusprotsessi ning tagab tasakaalustatuma, sh ka kogukonna vajadustele ja keskkonda sobivama ruumilahenduse. Tahe kaasata ning selle oskuslik korraldus tasub end ära, tuues kasu kõikidele asjaosalistele.
Miks, keda, millal ja kuidas? Kogu tegevus saab alguse eesmärgist.
Miks kaasatakse? Kindlasti ei tule kasuks, kui sihiks on miinimumnõuete formaalne täitmine, vaid kaasamiseks peab olema sisuline tahe. Kui küsid, tunne päriselt huvi, mida kaasatutel öelda on. Eesmärgist lähtuvalt valitakse osalised ja nende kaasamise viis, tegevused jm.
Kaasatavad on kõik, keda kavandatav tegevus mõjutada võiks: nii need, kes on huvitatud olemasoleva olukorra jätkumisest, kui ka need, kes soovivad hoopis selle muutmist. Ning kavandades tõstatuvad mitmed küsimused.
Kas kaasata ainult naabrid või ka kontaktvööndis olevad elanikud? Kes võiksid soovida kaasa rääkida lähtudes avalikust huvist – küla- või asumiselts, kohalik arhitekt, planeerija, muu valdkonna spetsialist, kogukonna eestkõneleja, muu aktivist? Kellelt oleks vaja infot saada?
Kui küsid, tunne päriselt huvi, mida kaasatutel öelda on.
Ettevõtmise õnnestumiseks on inimestele olulisim teada, mida neilt oodatakse. Mis on kaasatavate roll? Suunaks võib olla informeerimine, konsulteerimine, koostöö, partnerlus või muu siht, mille baasilt saab vormuda parim võimalik lahendus. See, kui kõigile on selge, mida neilt oodatakse, annab mõlemale poolele selge arusaama kaasamise eesmärgist ja aitab ootusi juhtida.
Info liikumine on võtmeküsimus. Teabe suunamiseks adressaatidele tuleb orienteeruda tänapäeva paljudes info- ja suhtluskanalites. Kui kaasamine ei toimu asjakohaseid kanaleid pidi, on teabelevik olematu ega jõua õigete inimesteni. Näiteks on suur vahe noorte ja eakate kaasamise viisides.
Kui küsid, tunne päriselt huvi, mida kaasatutel öelda on. Meie koostatud juhendis on pakutud üheks võimaluseks jõuda inimesteni, keda traditsiooniliste teavitusviisidega on keeruline kõnetada, detailplaneeringu alale teate panemine. Õigusaktid selleks küll ei kohusta, ent nii saavad õigel ajal infot kõik, kes kohast mööduvad ja keda seal kavandatav tegevus võib kõnetada.
Põhiinfo kavandatava kohta ja professionaalsed selgitused saavad huvitatud isikud ikkagi koosolekult või avalikult arutelult. Kohtumisaja valimine sõltub sellest, millist detailplaneeringut koostatakse ja kui suur huvi selle vastu on.
Mõnikord on põhjendatud korraldada kohtumisi tööpäeva sees, teinekord aga pärast tööaega või nädalavahetusel. Kindlasti on soovitatav vältida suvepuhkusi, koolivaheaegu ning ka pühade-eelseid ja -järgseid päevi.
Rohkem võimalusi annavad aasta alguses jõustunud planeerimisseaduse muudatused, mis toetavad arutelude korraldamist ka hübriidvariandina (veeb + kohapeal), mida praegustes oludes on kindlasti valmis kasutama nii ekspert kui elanik.
Sisukat ja vajaduspõhist kaasamist!
Tekst on avaldatud rahandusministeeriumi blogis, loe lisaks planeerimine.ee/kaasamise-meelespea.
