N, 2.02.2023

RAHVASTIK ⟩ Jaan Tross: uues julgeolekukeskkonnas lõpetame soikus tööd

Jaan Tross
, Sisekaitseakadeemia lektor
Jaan Tross: uues julgeolekukeskkonnas lõpetame soikus tööd
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nõukogude ajast on jäänud arvamus, et toona jagus varjendeid kõigi jaoks, kuigi tegelikult keskenduti vaid sõjatööstuse, juhtimispunktide ning strateegiliste ettevõtete töötajate kaitsele. Pildil riigikogu hoone all asuv varjend.
Nõukogude ajast on jäänud arvamus, et toona jagus varjendeid kõigi jaoks, kuigi tegelikult keskenduti vaid sõjatööstuse, juhtimispunktide ning strateegiliste ettevõtete töötajate kaitsele. Pildil riigikogu hoone all asuv varjend. Foto: Sander Ilvest

Ka paljud kriisireguleerimise valdkonnaga seotud inimesed ei tunnetanud oma vastutust ega uskunud, et tuleb tõsine kriis. Isegi kui uskusid, siis lootsid, et kriis tuleb pärast neid, kirjutab Sisekaitseakadeemia kriisireguleerimise ja tuleohutuse õppetooli lektor Jaan Tross.

Seoses Ukraina sõjakoledustega räägitakse üha enam elanikkonnakaitsest ning kohati jääb mulje, et peame hakkama seda alles looma. Tegelikult ulatuvad elanikkonnakaitse juured Eestis juba 1930. aastatesse. Sellega on tegeletud ka läbi taasiseseisvusaja, kuigi erinevate nimetuste all ning muutunud on ka elanikkonnakaitse eesmärgid ja poliitika.

Eestis saab elanike organiseeritud ja süsteemsest kaitsmisest rääkida 1930ndate teisest poolest seoses kodanliku õhukaitse arenguga. Vastav seadus võeti vastu 1936. aastal ning selle fookuseks oli kaitse totaalsõja korral. Samas puudutas kodanlik õhukaitse ka vastuseismist taudide ohule ja vaenlase propagandale, hõlmas nii selgitustööd kui pääste- ja remonditegevust, sh elutähtsa taristu taastamist ning eriti tähtsate käitiste kasutamise jätkumist.

Märksõnad
Tagasi üles